[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

rõhk : rõhu : rõhku 'pinnale risti mõjuv jõud; millegi esiletõstmine; surve'
● ? soome rehkiä 'rügada, rassida; mürada, möllata'
? Aunuse karjala riehkie 'lüüa, peksta, taguda; lehvitada, vehkida'
? lüüdi riehkidä 'rängalt lüüa, peksta'
? vepsa rehkta 'raputada, põrutada; rebida, kiskuda'
Võib olla häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi, mille vaste on ka murdesõna rehkma 'vehkima, materdama'. Lähedane tüvi on nt sõnas rähklema. Vt ka rõhuma ja rõht.

uisa- liitsõnas uisapäisa 'mõtlematult, läbematult'
● soome mrd huiskua 'kõikuda, õõtsuda'; huiskuttaa 'viibutada, lehvitada'
isuri huiskia 'pikakasvuline'
Aunuse karjala huškata 'vehkida; heita, visata'
lüüdi huškaita 'üles visata'
vepsa huśkta 'nüpeldada, piitsutada'; huššuda 'kiikuda'; huššutada 'hüpitada, õhku visata'
Läänemeresoome tüvi. Kirjakeeles esineb tüvi (vana viisiütleva käände vormis) vaid selles liitsõnas, murretes leidub teisigi selletüvelisi sõnu, nt huisku 'umbropsu, huupi' ja huiskama 'vehkima, viipama'.

vihvatama : vihvatada : vihvatan 'sähvatama; korraks mööda v läbi vihisema'
◊ viuhti
● soome viuhua 'vihiseda, vuhiseda'
isuri viuhkada 'lehvida'; viuhuttaa 'vehkida, lehvitada'
Aunuse karjala viuhkata 'vehkida, lehvitada, viibata; vilksatada'
lüüdi viuhhada 'kõikuda'; viuhaitta 'lehvitada'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades kihvatama, nihvama ja sihvama. Tüves on häälikud kohad vahetanud, algsem tüvevariant on sõnas viuhti.

viipama : viibata : viipan 'kätt tõstma ja liigutama, käeliigutusega märku andma'
● vadja viipata 'viibata, vehkida, virutada'
soome mrd viipata 'kõikudes pöörduda; kõikuda, vankuda'
isuri viibada 'suure hooga liikuda, kihutada, pühkida'
Aunuse karjala viipata 'heita, visata; viidata, lehvitada'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas vibu.