[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

lehvima : lehvida : lehvin 'õhuvoolus laineliselt, laperdavalt liikuma; hõljuma'
● soome leyhyä, leuhua 'lehvida, hõljuda'
isuri leuhua 'lehvida, hõljuda'
Aunuse karjala ľeühkiä 'lehvida; rääkida, kiidelda'
karjala leühüö, leühähteä, leuhuo 'lehvida, hõljuda; lahvatada'
vepsa ľeihta 'lehvida, hõljuda; leegitseda, lahvata'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt lehk.

lõõm : lõõma : lõõma 'tugevasti leegitsev tuli'
On peetud häälikuliselt ajendatud tüveks. Läänemeresoome keeltes on kaks lähedast tüve: soome leimuta 'leegitseda, lõõmata; lõkendada; välkuda, sähvida', isuri leimaahtaa 'lõõmatada, sähvatada', karjala leimahtoa 'süttida, lõõmatada; sähvatada; lehvida', lüüdi leimahtelda 'välkuda, sähvida' ning soome loimuta 'leegitseda, lõõmata', karjala loimuta 'leegitseda'.

vihvatama : vihvatada : vihvatan 'sähvatama; korraks mööda v läbi vihisema'
◊ viuhti
● soome viuhua 'vihiseda, vuhiseda'
isuri viuhkada 'lehvida'; viuhuttaa 'vehkida, lehvitada'
Aunuse karjala viuhkata 'vehkida, lehvitada, viibata; vilksatada'
lüüdi viuhhada 'kõikuda'; viuhaitta 'lehvitada'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades kihvatama, nihvama ja sihvama. Tüves on häälikud kohad vahetanud, algsem tüvevariant on sõnas viuhti.