[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

joom : joome : joome 'viir, vööt; juga; pikk kitsas rannamadalik; vool'
● liivi jūom 'madalike vaheline süvik'
vadja jooma 'sõiduvesi, faarvaater; väin'
soome mrd juoma 'viir, vööt; pikk kitsas rannamadalik; madal väin'
isuri jooma 'väin'
karjala juuma 'sügav koht jões v järves; väin'
lüüdi ďuom- liitsõnas ďuomselg 'valge seljajoonega lehm'
Võimalik, et vana tuletis jooma tüvest.

kabu2 : kabu : kabu mrd 'kohihärg (harva -oinas, -koer, -kukk); sarvloom, lehm'
On arvatud, et sama tüvi mis kabu1. Tähenduses 'kohikukk' on sõna rahvaetümoloogiliselt segunenud tüvega kabun. Vt ka kabu-3.

kährik : kähriku : kährikut 'koerlaste sugukonda kuuluv imetaja (Nyctereutes procyonoides)'
← balti
leedu keršas 'musta-valge laiguline'; kerše 'kirju lehm'
Tüvi kähr esineb Tartu ja Võru murdes tähenduses 'mäger'. Tuletis kährik võeti kirjakeeles kasutusele 1930. aastatel Eestisse jõudnud võõrliigi nimetusena.

lauk2 : laugu : lauku '(looma) valge otsmikulaik; sellise laiguga loom; (juukse)lahk'
← balti
leedu laukis 'lauguga pull', laukas, lauka 'lauguga hobune v veis'
läti lauks 'lauguga pull'
● ? liivi laik 'lauguga loom'
vadja laukko 'päitsik, valge peaga lehm; lauk hobune', lauko 'päitsik'
soome laukki 'lauk; lauguga loom'
Aunuse karjala laukoi 'lauguga lehm'
vepsa louk 'lauk'

lehm : lehma : lehma 'emane veis; emane veislane'
● liivi ni’em(õ) 'lehm'
vadja lehmä 'lehm'
soome lehmä 'lehm'
isuri lehmä 'lehm'
Aunuse karjala ľehmü 'lehm'
lüüdi lehm 'lehm'
vepsa ľehm 'lehm'
ersa ľišme 'hobune, ratsu'
mokša ľišmä 'hobune, ratsu'
Läänemeresoome-mordva tüvi. Teisalt on arvatud, et võib olla tuletis samast tüvest mis sõnas lõhmus.

lõhmus : lõhmuse : lõhmust 'pärn (Tilia)'
● soome lehmus 'pärn'
lüüdi lehmuz 'pärn'
vepsa ľehmuz 'pärn'
Läänemeresoome tüvi. On arvatud, et võib olla häälikuliselt ajendatud ja algse tähendusega 'pehme'. Tüve vasted võivad olla ka ersa ľevš 'niin' ja mokša ľevəš, ľevš 'niin'. Lõhmuseks ja niinepuuks nimetati nooremat pärna, millelt sai niint võtta. Vt ka lehm.

mullikas : mullika : mullikat 'vasikaeast väljakasvanud noorveis (lehm kuni esimese poegimiseni, pull kuni paarituseani)'
● vadja mullikka 'mullikas, härjavärss'
soome mulli, mullikka 'härgmullikas, härjavärss, noorveis'
isuri mullikka 'pullvasikas'
Esialgne tähendus on tõenäoliselt olnud 'möödunudaastane, mullu sündinud', vrd karjala mullońi vaza, vepsa mulōńe vaza 'eelmise aasta vasikas', ja seega tuletatud muu tüvest.

mörisema : möriseda : mörisen 'madalat põrisevat häält kuuldavale laskma; madalahäälselt ebaselgelt rääkima'
● liivi mõ’ŗžõ 'lärmata, kolistada; müriseda; möirata'
vadja mörisä 'möriseda, mõmiseda, möirata; ammuda, möögida; lobiseda'
soome möristä 'möriseda; põriseda; joriseda'
isuri mörissä 'möriseda; põriseda; joriseda'
Aunuse karjala mörižöü (oleviku ains 3P) 'põriseb'
lüüdi möräitä 'möriseda (lehm, karu)'
vepsa möraita 'vaikselt ammuda, möriseda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades möla, möga, müra, jörisema, lörisema, törisema.

puna : puna : puna 'maasikate, pohlade, vere vms värvus'
◊ pune
● liivi pu’nni 'punane'
vadja puna 'puna', punanõ 'punane'
soome puna-, punainen 'punane'
isuri punnain 'pruun, ruske; punane'
karjala punaine 'punane; hangelind'
ersa pona 'karv; vill; värvus'
mokša pona 'karv; vill'
mari pun 'karv(ad), karusnahk; sulg, suled; ihukarv(ad), ripsmed, kulmukarvad; (kanga) ebe, narmas'
handi pun 'karv, vill, sulg; karva värvus'
mansi pun '(linnu) sulg, karv'
ungari mrd fan, fon 'häbemekarvad'
Soome-ugri tüvi. Esialgne tähendus on olnud ’karv’, mille kõrval on võinud olla juba alguses tähendus ’(karva) värvus’, mis on läänemeresoome keeltes arenenud tähenduseks ’punane (värvus)’. Eesti keelest on laenatud läti mrd punika 'punik, punane lehm' (← punik).

putukas : putuka : putukat 'peaks, rindmikuks ja tagakehaks liigestunud kehaga ja kolme jalapaariga lülijalgne, insekt (Insecta, Hexapoda)'
Võib olla pudenema tüve reeglipäratu variant, sõnasisene kaashäälik on võinud pikeneda, vrd nt pudulojus '(väiksem) koduloom'. Tähenduselt leiab sõnadele putukas ja pudulojus paralleeli ka soome keelest, vrd soome itikka 'sääsk, kihulane; veis, lehm'. Eesti keelest on laenatud baltisaksa Putukas 'sitikas'.

pügal : pügala : pügalat 'hrl ristipidi asetsev sisselõige, täke, sälk, kriips pikergusel asjal; kraad (temperatuuri mõõtmiseks)'; kõnek 'punkt, paragrahv'
◊ pugal
● vadja pütšälä '(vanust näitav) sarvepügal (lehmal)'
soome pykälä 'pügal, sälk, täke; hammas, sakk; paragrahv'
isuri pükkäälä 'sälk; termomeetri pügal'
karjala pükälä 'sälk, täke, soon'
lüüdi pügäläińe 'pügal, sälk'
Läänemeresoome tüvi. Eesti keelest on laenatud läti pugala (lehmanimi) (← pugal 'kirju lehm').

tiine : tiine : tiinet '(emaslooma kohta:) loodet kandev'
○ lõunaeesti tiinõh
← balti
leedu dieni 'tiine'
● Salatsi liivi tīn 'tiine'
vadja tiini 'tiine'
soome tiine 'tiine'
isuri tiine 'tiine'
Aunuse karjala tiineh 'tiine'
lüüdi ťiińeh, ťiineh 'tiine'
vepsa ťińeh 'tiine'
On ka oletatud, et tüvi on indoiraani laen, ← tüvi, mille vasted on vanaindia dhénā 'emasloom, lüpsev lehm; naiserind' ja avesta daēnu- 'emane, imetav'. Samuti on oletatud, et tüve vaste võib olla mari tüž 'tiine'.

tohl : tohlu : tohlu 'miski pehkinud, vana; tupp, tops, kest vm õõnes asi'
● vadja tolho, tolo '(luust sarve)könt'
soome tohlo 'õõnessarvedega mäletsejate sarve sisemuse moodustav luutapp; käpard, tohman'; mrd 'pehkinud, õõnes puu; tupp, kest'
isuri tolho 'sarve sisemuse moodustav luutapp'
karjala tohlo, tolho 'sarve sisemuse moodustav luutapp'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas tuhlama. Lähedase läänemeresoome tüve vasted on soome mrd tölhö 'sarve sisemuse moodustav luutapp', Aunuse karjala töhľö 'käpard; ohmu; räpane inimene; suur nina; sarve sisemuse moodustav luutapp'. Eesti keelest võib olla laenatud läti mrd dole, dolis, doļš 'sarvedeta lehm', tolains 'sarvitu', tole 'nudipea; unimüts', tolis 'sarvitu härg'. Vt ka tohlakas ja tohlama.

vissi : vissi : vissit lastek 'vasikas, lehm'
Häälikuliselt ajendatud tüvi, vasikate üldnimeks muutunud kutsumishüüd. Eesti keelest on laenatud eestirootsi viss(e)-viss(e) (lehmade kutsumishüüd).

õhv : õhva : õhva 'noor lehm, mullikas'
? ← balti
leedu ašva 'mära'
● liivi õ’uv 'õhv'
vadja õhva 'õhv'
soome hieho, mrd hehvo 'õhv'
isuri heevikke 'õhv'
karjala hiehkoine 'õhv'
Balti etümoloogia on kaheldav tähenduserinevuse tõttu.