[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

lee : lee : leed 'kolle, tuhkhaud'
◊ leelis, lehelis
? ← alggermaani *slēđa-z
vanaülemsaksa slāt '(pliidi)kumm, korsten'
keskülemsaksa slāt '(pliidi)kumm, korsten; kamin, ahjusuu'
saksa Schlot 'kamin'
● liivi līedõg 'kolle, tulease'
vadja leesi 'kolle, tulease; ääs; ahi'
soome liesi 'pliit; kolle, tulease'
isuri leesi 'hõõguvad söed, ahjuesine'
karjala liijos 'ahju tulekolle'
vepsa ľeźi 'kolle, tulease'
Germaani laen on kaheldav, sest tüvi esineb ainult saksa keeles. Tuletist lehelis on võinud mõjutada rahvaetümoloogiline seostamine tüvega leht.

lehelis : lehelise : lehelist 'tuhavesi' lee

libe : libeda : libedat 'sile (ja märg v limane) ning seetõttu väikese hõõrdetakistusega'; kõnek 'lehelis, tuhavesi'
◊ liba, libisema, libu
● liivi li’bḑi 'sile; libe'
vadja lipõa 'libe; sile'
soome lipeä 'libe; leelis'
isuri lippiiä 'libe; lima; libekeelne'
Aunuse karjala libei 'libe'
lüüdi ľibed 'libe'
vepsa ľibed 'libe'
Läänemeresoome tüvi. Eesti keelest on laenatud eestirootsi lipa 'ilves' (← liba) ja libb 'emane koer, lita; liiderik naine; libu, prostituut' (← libu). Vt ka lipitsema.

pori : pori : pori 'vesine kleepuv pinnas'
● ? liivi bo'ŗ 'uss, vihmauss'
vadja poro 'leelisvesi, tuhavesi'
soome poro 'tuhk; raba, sete, (kohvi)paks'
isuri poro 'prügi, tuhk; leelisvesi, tuhavesi'
Aunuse karjala poro 'lehelis'
lüüdi poro 'lehelis'
vepsa poro 'lehelis'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Võib olla sama tüvi mis sõnas porisema. Kaugemate sugulaskeelte vasted on ilmselt rööpselt kujunenud tüved: mansi pors 'prügi, sodi', ungari por 'tolm; pulber; põrm', kamassi pшre 'liiv, leetseljak', bor 'suits, tolm'. Häälikuliselt ja tähenduselt lähedasi tüvesid leidub ka teiste keelkondade keeltes, nt türgi pur 'helbeline tuhk', mongoli bor 'tolm, liiv'. Eesti keelest on laenatud eestirootsi påre 'jääsupp, lobjakas'.