[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

leevike : leevikese : leevikest 'lühikese jämeda nokaga väike jässakas lind, isaslinnul on keha alapool punane (Pyrrhula pyrrhula)' lõoke

lõoke : lõokese : lõokest 'lennul kõlavalt laulev enamasti pruunikirju avamaastike lind'
◊ leevike
← alggermaani *laiwarikōn-, *laiwazikōn-
rootsi lärka 'lõoke'
vanasaksi lēwerka 'lõoke'
alamsaksa lēwer(i)ke 'lõoke'
● soome leivo, leivonen 'lõoke'; mrd 'leevike'
On ka arvatud, et häälikuliselt ajendatud tüvi. Laenamine on siiski kultuurilooliselt põhjendatud, sest lõoke on avamaastike lind ja laenatud on ka maaharimisega seotud sõnu. Tüvevariandis lõo(ke) on o ees v kadunud. Vanemad, v-lised variandid on leevike ja murdevariantides lõiv(o), lõõvokõnõ.

paap : paabu : paapu 'leevike' tombak

tihane : tihase : tihast 'lühikese peenikese nokaga väike värvuline (Parus)'
● soome tiainen, mrd tihanen 'tihane'; mrd 'väikelind'
Aunuse karjala ťi(j)aine, tijaine 'tihane'
lüüdi tiaińe͔ 'tihane'
vepsa ťiäińe 'leevike'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi, matkib linnu häälitsust.

tombak : tombaku : tombakut 'leevike'
○ toombak, tumbak, tumbah, tumpah
◊ paap
← alamsaksa dompappe 'toompreester; leevike'
Laenuallikas on liitsõna, dom 'toomkirik, peakirik; toomkapiitel' + pa(p)pe 'vaimulik'. Linnunimetus on metafoorne: leevikese punane rinnasulestik on meenutanud toompreestri rüüd. Laen on muganemisel rahvaetümoloogiliselt moonutatud. Vanemast murdekeelest on registreeritud ka laenuallikale lähemaid variante toompapp, toompaap. paap on laenu lühenenud variant, milles on säilinud ainult liitsõna järelkomponent. Laenuallikaks oleva liitsõna esikomponent on ka eraldi laenatud, toom2.