[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

leem : leeme : leent 'toidu keeduvedelik, supivedelik; supp'
● liivi līem 'supp, leem; mähk'
vadja leemi 'leem, vedel supp; kalasupp'
soome liemi 'supivedelik; supp'
isuri leemi 'supivedelik; supp'
Aunuse karjala liemi '(kala)supp'
lüüdi liemi 'kalasupp, -leem'
vepsa ľeḿ, ľeń 'kalasupp, -leem'
saami liepma 'leem'
ersa ľem 'leem, rasv'
mokša ľäm 'leem, supp'
mari lem 'supp, leem'
udmurdi li̮m '(kala)supp; magus leem'
komi ľem 'liim; kleepuv ollus (nt taimedel, lehtedel); lima'; mrd 'supp'
mansi lām 'supp, leem'
ungari lé 'mahl; leem; vedelik', leves 'supp'
Soome-ugri tüvi. Vt ka lemm.

lemm : lemme : lemme 'kiud, narmas, lible, helves'
◊ lemmel
On arvatud, et võib olla häälikuliselt ajendatud tüvi. Teise seisukoha järgi võib olla murdesõna leemik 'tallevill' tüve variant. Selle tüve vasted on vadja leemina 'tallevill', soome mrd liemen 'tallevill; lapse juuksed', isuri leemina 'tallevill; lapse juuksed', Aunuse karjala liemen 'tallevill; ude (põskedel ja lõual); väga pehmed õrnad juuksed', lüüdi ľiemino 'tallevill', vepsa ľemgi̮ińe 'tallevill'; on arvatud, et võib olla sama tüvi mis leem. Vt ka lemmalts.

nõrk : nõrga : nõrka 'mitte tugev, kindel v vastupidav; (intensiivsuselt, võimsuselt) vähene; kehv, ebarahuldav, küündimatu'; mrd 'vedel; vedelik, leem'
○ kirderanniku nork(ka)
● liivi nȭrka 'nõrk, jõuetu'
vadja nõrkk 'sünge, tusane, nukker [?]'
soome mrd nerko, nerkko 'väike, nõrk'
? ersa nuŕka 'lühike'
? komi van srmt ńurk 'kõhn'
Läänemeresoome või läänemeresoome-permi tüvi.

roog1 : roa : rooga 'söök, toit'; mrd 'supp, leem'
← alggermaani *rōkā
keskülemsaksa ruoche 'hoolitsus'
alamsaksa roke, ruke 'hoolitsus'
● vadja rooka 'söök, toit; loomatoit'
soome ruoka 'söök, toit'
isuri rooga 'söök, toit'
Aunuse karjala ruogu 'söök, toit; loomatoit'
lüüdi ruog 'söök, toit'
Laenatud on ka germaani tüve skandinaavia tuletis, rookima.

supp : supi : suppi 'leem, millele lisatud toiduained jäävad harilikult leemesse'
← saksa Suppe 'supp'
Eesti keelest on laenatud vadja suppi 'supp; kartulisupp' ja soome mrd suppi 'leem, supp, magus supp'.

tumm2 : tummi : tummi 'tangainetest keedetud (ja kurnatud) limane leem'
? ← läti tume, tuma 'tumm; nisujahusupp; jahupuder; koor (piimal)'

tüma : tüma : tüma 'pehme; soine koht pinnases'; mrd 'pigi'
● ? liivi tǖma 'liikumatu, kange, tuim; nüri, tömp'
vadja tümä väljendis tümässi tetšemä 'oimetuks lööma', tümäkõs 'pehmevõitu'
soome tymä 'liim'; mrd 'paks, püdel; paks mass, puder, leem; liikumatu, kange; kõva, kindel'
isuri tümä 'kange, tuim'
karjala tümäkkä 'paks, püdel'
vepsa ťümä '(veetaimedest tekkinud) muda, kõnts, lima'
saami van srmt dabme 'liim'
mari lümö 'liim, kliister'
udmurdi ľem 'liim'
komi ľem 'liim; kleepuv ollus (nt taimedel); lima'
? handi ajəm 'liim'
? mansi ēľəm 'liim'
? ungari enyv 'liim, kliister'
neenetsi jib́a 'liim'
eenetsi ďi 'liim'
nganassaani ďimi 'liim'
sölkupi ći̮mə 'liim'
kamassi nəme 'liim'
matori *ńime, *nime 'liim'
Uurali tüvi. Vt ka tümitama.