[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

kiird : kiiru : kiirdu 'pealagi'; mrd 'kukal, kuklatagune; otsmikuluu; mäeküngas, seljandik'
● liivi ki’r 'kukal; pealagi'
vadja kiiro liitsõnas õttsakiiro 'juuksepiir, -lahk'
soome kiire 'pealagi'; mrd 'kukal, turi'
isuri keero liitsõnas otsakeero 'laup'
Aunuse karjala kiiru liitsõnas oččukiiru 'laup'
Läänemeresoome tüvi. -d- on astmevahelduslike sõnade analoogial lisatud häälik, murretes esinevad ka selle häälikuta variandid kiir, kiire.

koht : koha : kohta 'ruumi, pinna v joone punkt v piirkond; maa-ala'
◊ kohe1, kohe2, kohendama, kohta, kohus1, kohus2, kotus
● liivi kū’oḑi 'õige; otsene, sirge', kū’odõ 'kohus (õigusorgan)'
vadja kõhta 'koht; kohe'
soome kohta 'koht; varsti, kohe', kohtuus 'mõõdukus, parajus; õiglus', kohentaa 'kohendada; korda teha, parandada'
isuri kohta 'koht', kohendaa 'parandada, remontida'
Aunuse karjala kohtu 'koht', kohendua 'korrastada; parandada, remontida'
lüüdi koht 'koht', koheta 'parandada, remontida'
vepsa koht 'koht', koheta 'parandada, remontida'
? saami mrd goakti 'peaaegu'
Läänemeresoome või läänemeresoome-saami tüvi. Teisalt on tüve peetud balti laenuks, ← balti *kokta, mille vasted on leedu kakta 'laup, otsaesine' ja läti kakts 'nurk'. Tuletist kohus hakati tähenduses 'õigusemõistmist teostav riigiorgan' kasutama alles 17. sajandil. Tähenduse eristudes muutus ka käänamistüüp. Murdetuletis kotus lähtub lõunaeestilisest tüvevariandist *kott-. Vt ka kohtama ja kohtlema.

kumm1 : kummi : kummi 'võlv, kumer pind'
◊ kummuli
● liivi kumālõz 'kummuli'
vadja kummollaa 'kummuli'
soome kumota 'kummutada, ümber ajada'; kumossa 'pikali, kummuli'; mrd, van kirjak kumo 'taevakumm; võlv; reekate'
isuri kummullaa 'kummuli'
Aunuse karjala kumualleh 'kummuli'; kumata 'kummuli ajada, kummutada'
lüüdi kumaďi 'kummuli'; kumaitta 'kummutada'
vepsa kumaita 'kummuli ajada, kummutada'
saami gomu- 'kummuliolev'; gomuhit 'kummutada'; gobmát 'kummuli olla'
ersa komado 'kummuli'; komams 'kalduma, painduma; kummarduma'
mari kumə̑k 'kummuli'; kumə̑ktaš 'kummutama, kummuli keerama'
udmurdi ke̮miń 'kummuli'; ke̮mińte̮ne̮ 'kummutama; kummuli asetama'
komi ki̮mi̮ń 'kummuli'
handi χŏmta 'kummuli'
mansi χomi 'kummuli'
ungari homlít 'viinamarjavääti mullaga katma'; van kirjak 'veeretama, kummuli keerama'; homlok 'laup'
neenetsi χawa- 'kukkuma'
eenetsi koha 'puunott, pikali kukkunud puu'
nganassaani kamagu 'pikali kukkunud puu'
sölkupi k͕amәttä 'kummuli'
matori kamaga 'puunott, kaldale uhutud puu'
Uurali tüvi. Häälikuliselt ja tähenduselt lähedasi tüvesid leidub ka teiste keelkondade keeltes, nt (indoeuroopa) vanakreeka kamára 'kumera ülaosa v kattega ese, võlv', (tunguusi) evengi kumte̮ 'kummuli minema', (mongoli) burjaadi xümer- 'ümber v kummuli keerama' jt. Vt ka kummaline, kummardama ja kõmmeldi .

laup : lauba : laupa 'otsmik, otsaesine'
Tehistüvi 1920. aastate lõpust. Impulss-sõna on olnud vene lob 'laup, otsmik'.

ots : otsa : otsa 'tipmine osa; eseme lühem v väiksema pindalaga külg; algus ja/või lõpp; laup'
◊ otse, otsus
● liivi vȱntsa 'otsmik'
vadja õttsa 'pea, ots'
soome otsa 'otsmik'
isuri otsa 'ots; otsmik'
Aunuse karjala očču 'otsmik; maja fassaad, esikülg'
lüüdi otš 'otsmik; ots; ülaosa'
vepsa oc 'otsmik'
mari ońč́ə̑l 'esiosa; eesmine, esi-; eelmine; esimene'
udmurdi aź 'esiosa; koht'
komi voʒ́ 'esikülg'
Võib olla germaani laen, ← alggermaani *anþja-, mille vasted on vanaislandi enni 'otsmik', vanarootsi ænne 'otsmik', vanaülemsaksa endi 'otsmik'. Germaani laenudel ei ole enamasti vasteid permi keeltes. On arvatud, et laenata on võidud juba varasest alggermaanist. otse on nimisõna viisiütleva vorm.