[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

itkema : itkeda : itken 'nutma; itku laulma, taga nutma'
○ lõunaeesti ikma
● liivi itkõ 'nutta', itkimi 'nutt'
vadja itkõa 'nutta; itkeda'
soome itkeä 'nutta; leinata; kurta'; itku 'nutt'
isuri itkiä 'nutta; itkeda'; itku 'nutt'
Aunuse karjala itkie 'nutta'; itku 'nutt'
lüüdi iťkedä 'nutta; itkeda'; itk 'itk; nutt'
vepsa itktä 'nutta'; itk 'nutt'
Läänemeresoome tüvi.

kiim : kiima : kiima 'ind, suguiha'; mrd 'iha, himu; rutt, kiirus'
● ? vadja tšiima liitsõnades tšiimaleipä 'rituaalne leib, mida tüdrukud sõid saunas pruudi pesemisel', tšiimapiiraga 'rituaalne pulmapirukas'
soome kiima 'ind, suguiha; paaritusmäng'
Aunuse karjala kiimu 'ind, suguiha; (lindude) paaritusmäng; kihk, kange soov; askeldus, sagin, asi, lugu'
lüüdi kiim(e͔) 'ind, suguiha; paaritusmäng'
vepsa kiḿ '(lindude) paaritusmäng; (lamba, kitse, lehma) ind'
Läänemeresoome tüvi. On ka oletatud, et tuletis soome-ugri tüvest, mille kaugemate sugulaskeelte vasted on saami gihkat 'mängida (lindude kohta); paarituda; ligi ajada, külge lüüa; nõiduda' (või saami gieibmi 'ind, suguiha'), komi mrd kojni̮ 'mängima (lindude kohta)'; van srmt turni̮-kojni̮ 'nõiduma, ennustama', ungari kéj '(seksuaalne) nauding', mansi kaj- 'mängima (lindude kohta); nõialaule laulma' ja handi koj- 'ennustama, lauldes nõiduma'.

kiitma : kiita : kiidan 'tunnustust, rahulolu avaldama; ütlema, rääkima'; mrd 'kiitlema; tänama'
← balti *geid-
leedu giedoti 'laulma'
läti dziedāt 'laulma'
● liivi kītõ 'ütelda; ülistada, tunnustust avaldada'
vadja tšiittää 'tunnustust avaldada; ergutada; tänada'
soome kiittää 'tänada; ülistada, tunnustust avaldada'
isuri kiittää 'tänada; tunnustust avaldada; kiidelda'
Aunuse karjala kiittiä 'tunnustust avaldada'
lüüdi kiiťťädä 'ülistada, tunnustust avaldada'
vepsa kitta 'tunnustust avaldada'

kirema : kireda : kiren '(kuke kohta:) laulma' kiirguma

kukkuma2 : kukkuda : kukun 'laulma (käo kohta)'
● liivi kukkõ 'kukkuda'
vadja kukkua 'kukkuda'
soome kukkua 'kukkuda'
isuri kukkua 'kukkuda'
Aunuse karjala kukkuo 'kukkuda'
lüüdi kukkuda 'kukkuda'
vepsa kukkuda 'kukkuda'
saami guhkkat 'kukkuda'
? ersa kukovams 'kukkuma'; kuko 'kägu'
? mari kuku 'kägu'
? udmurdi kikni̮ 'kukkuma'
? komi ke̮kni̮ 'kukkuma'
? handi kukkuk 'kägu'
? mansi kukkuk 'kägu'
? ungari kakukk 'kägu'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome-saami või soome-ugri tüvi. Kaugemate sugulaskeelte vasted võivad olla ka rööpselt tekkinud.

kõõrutama : kõõrutada : kõõrutan 'kõrgel vahelduval häälel (tõugetena) pikaldaselt häälitsema; kõrge, heleda häälega (venitades) laulma'
● liivi kȭrštõ 'kaagutada; krooksuda'
Häälikuliselt ajendatud tüvi.

laulatama : laulatada : laulatan 'kiriklikult abiellu õnnistama' laulma

laulma : laulda : laulan 'teatud rütmi ja kõrgusega helide jada kuuldavale tooma'
◊ laulatama
● liivi loulõ 'laulda', lōlatõ 'laulatada'
vadja laulā 'laulda'
soome laulaa 'laulda'
isuri laulaa 'laulda'
Aunuse karjala laulua 'laulda'
lüüdi laulada 'laulda'
vepsa loulda 'laulda', launda 'kireda, laulda'
saami lávlut 'laulda'
Läänemeresoome või läänemeresoome-saami tüvi. Saami vaste võib olla läänemeresoome keeltest laenatud. Eesti keelest on laenatud eestirootsi lāḷ 'trallitama, laulda ümisema; lällutama; kisama'; löol 'trallitama, laulda ümisema' ja võib-olla ka läti laulāt 'laulatama'.

luilutama : luilutada : luilutan 'tasa vaikselt laulma, laulvalt häälitsema'
● karjala luilettoa 'nutta'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas huilutama, huilgama. Häälikuliselt ja tähenduselt lähedasi tüvesid on teisteski läänemeresoome keeltes, nt vadja loilotus 'itk, itkulaul', soome loilottaa 'huilata, hõilata, rõkata', Aunuse karjala loilottua 'valjusti rääkida'.

lõõrima : lõõrida : lõõrin 'heledalt, kõlavalt laulma'
● vadja lõõri (lõõritussõna rahvalaulu refräänis), lõõrittaa 'lõõritada'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas liiritama.

pajatama : pajatada : pajatan 'rääkima, jutustama, vestma'
← vanavene bajati 'rääkima; loitsima'
vene bájat’ 'rääkima'
● vadja pajattaa 'rääkida, jutustada, (peast) lugeda'
soome pajattaa 'pajatada, vadrata, jahvatada'
Aunuse karjala pajattua 'laulda; kiriklikku matusetalitust pidada; töinata, kibedalt nutta'
lüüdi pajattada '(vaimulikke laule) laulda'
vepsa pajatada 'laulda'
Vanavene või vene laen. Läänemeresoome vastete tähendus 'laulma' võib olla tekkinud teise vene sõna mõjul, vene pet’ (oleviku ains 1P pojú) 'laulma' .

piirima : piirida : piirin 'laulma'
◊ piiritaja
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades päärima, liiritama.

piuksuma : piuksuda : piuksun 'heledat katkendlikku häält kuuldavale tooma; peene ja nõrga, ka hädise, argliku häälega rääkima, laulma vms'
● liivi piukšõ 'piuksuda, piiksuda'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades kiuksuma, niuksuma, siuksuma, tiuksuma, viuksuma. Häälikuliselt ja tähenduselt lähedasi sõnu on ka teistes keeltes, nt läti piukšēt 'kisendama (neppide jt lindude kohta)'. Eesti keelest on laenatud eestirootsi piuks, fiuks 'piiksuma, piuksuma; vinguma; halisema'.

susima : susida : susin 'torkima, suskima; tagaselja rääkima, peale kaebama, urgitsema'
◊ susisema, sussitama, sussutama
● soome van srmt susuttaa 'last magama kussutada'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades sisisema, sosisema, suisutama, suskama, vusisema. Häälikuliselt ja tähenduselt lähedasi tüvesid on ka teistes keeltes, nt rootsi susa 'kohisema, mühisema; sahisema', lastek sussa 'tuduma', alamsaksa susen 'kohisema, vihisema', sussen 'last magama laulma'. Vt ka suss.

trall : tralli : tralli 'pillerkaar; rõõmus, reibas laulmine; kära, lärm; märul'
○ rall
← saksa trala, tralla(la) (rõõmsat, kõlavat heli jäljendav sõna)
Tõenäoliselt on samasugune tüvi esinenud alamsaksa keeleski, nii võib olla ka alamsaksa laen. Tähendust võib olla mõjutanud ka saksa Trall 'häda, viletsus; jama, jant, naljatemp'. Samatüveline tegusõna trallima on samuti tõenäoliselt saksa (või alamsaksa) keelest laenatud, ← saksa trallern 'sõnadeta laulma'. Vt ka pralle.

äiutama : äiutada : äiutan 'last uinuma kiigutama'
● soome mrd heija 'häll; äiutus'
Aunuse karjala heijuo 'kiikuda (hällis)'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Tegusõna on tuletis murdesõnast äiu, äia 'häll'. Lähedasi häälikuliselt ajendatud tüvesid on ka teistes keeltes, nt läti aijāt 'äiutama, kussutama', leedu ajuoti 'südamlikult laulma' ja saksa mrd Heia 'voodi'.