[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

laulatama : laulatada : laulatan 'kiriklikult abiellu õnnistama' laulma

laulma : laulda : laulan 'teatud rütmi ja kõrgusega helide jada kuuldavale tooma'
◊ laulatama
● liivi loulõ 'laulda', lōlatõ 'laulatada'
vadja laulā 'laulda'
soome laulaa 'laulda'
isuri laulaa 'laulda'
Aunuse karjala laulua 'laulda'
lüüdi laulada 'laulda'
vepsa loulda 'laulda', launda 'kireda, laulda'
saami lávlut 'laulda'
Läänemeresoome või läänemeresoome-saami tüvi. Saami vaste võib olla läänemeresoome keeltest laenatud. Eesti keelest on laenatud eestirootsi lāḷ 'trallitama, laulda ümisema; lällutama; kisama'; löol 'trallitama, laulda ümisema' ja võib-olla ka läti laulāt 'laulatama'.

püha : püha : püha 'jumalale, temaga ühenduses olevale v vagale isikule, tema meelelaadile, eluviisile omane; eriti sügavat austust vääriv; tähtpäev, mil ei tehta tööd'
◊ pühendama
? ← alggermaani *wīχa-
vanaülemsaksa wīhen 'pühitsema, õnnistama'
saksa weihen 'laulatama, pühitsema, õnnistama'
● liivi pivā, püvā 'püha, jumalaga ühenduses olev; püha, puhkepäev'
vadja pühä 'paast; (rahvapärane v kiriklik) püha; pühapäev; püha, jumalaga ühenduses olev'
soome pyhä 'püha, jumalaga ühenduses olev; püha, pühapäev'
isuri pühä 'pühapäev, püha; paast; püha, jumalaga ühenduses olev'
Aunuse karjala pühä 'paast; püha, jumalaga ühenduses olev; armulaud'
lüüdi pühä 'paast; püha'
vepsa pühä 'paast; püha, jumalaga ühenduses olev'
saami bassi 'püha, pühapäev'
Germaani laen on häälikulistel põhjustel kaheldav. Teisalt on arvatud, et tegemist võib olla murdesõnas piha(aed) 'varbaed, kiviaed, surnuaed' oleva tüve variandiga, piht-4. Nt soome van srmt pyhä 'rahustamine, kaitsmine, hoidmine', pyhitys 'rahustamine; loomade eest kaitstud piiratud ala', pyhätä 'eraldada, kaitsta, taraga ümbritseda'. Tähenduse areng on sel juhul olnud 'teivas' > 'tara, aed' > 'õu' > 'eraldatud maa-ala' > 'püha'.