[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Leitud 8 artiklit

laik : laigu : laiku 'ümbrusest värvitooni vm poolest erinev väike pinnaosa'
alggermaani *blaik(ij)ōn-, *blaika-z
vanaislandi bleika, bleikja 'valge värv', bleikr 'kahvatu, kahkjas'
soomerootsi bleka 'veel kasvavale puule kirvega löödud märk'
rootsi mrd blaikå 'valge koht maas'
● ? liivi laik 'lauguga loom; lauk looma otsaesisel'
vadja laikko 'narmas'
soome laikka, laikkale 'laastust suurem puutükk; liist; suur täpp', laikku, plaikku 'täpp, tähn, plekk'
Aunuse karjala laikku 'täpp; sula koht kevadjääs'
Sama germaani tüvi võib olla laenatud sõnas lõikama. Hiljem on laenatud tüve alamsaksa vaste, pleekima.

lauk1 : laugu : lauku 'iseloomulikult lõhnava jämeda risoomi v sibulaga ning ruljate v renjate rootsuta lehtedega taim (Allium)'
alggermaani *lauka-z
vanaislandi laukr 'porrulauk'
vanarootsi lȫker 'porrulauk'
vanainglise lēac 'porrulauk'
liivi lōka 'sibul'
soome laukka '(muru)lauk'
isuri laukka 'sibul'
Aunuse karjala laukku 'sibul'
lüüdi laukke͔ 'sibul'
vepsa lauk 'sibul'

lauk2 : laugu : lauku '(looma) valge otsmikulaik; sellise laiguga loom; (juukse)lahk'
balti
leedu laukis 'lauguga pull', laukas, lauka 'lauguga hobune v veis'
läti lauks 'lauguga pull'
● ? liivi laik 'lauguga loom'
vadja laukko 'päitsik, valge peaga lehm; lauk hobune', lauko 'päitsik'
soome laukki 'lauk; lauguga loom'
Aunuse karjala laukoi 'lauguga lehm'
vepsa louk 'lauk'

pilkama : pilgata : pilkan 'sõnades halvustama v naeruväärseks tegema'
alggermaani *blika
rootsi mrd blick 'hele sälk, täke puus', bläcka 'puid märkima (langetamiseks)'
liivi pilkõ, pilktõ 'pilgata'
vadja pilkko, pilkku 'lauk(pea), lauguga (hobuse v lehma kohta, kel valge vööt laubal ja ninal)', pilkata 'pilgata, halvustada, häbistada'
soome pilkka 'pilge, naeruvääristamine; sälk, täke, sisselõige'
isuri pilkka 'pilge, naeruvääristamine'
Aunuse karjala pilku 'täpp, laik, märk; sälk, täke'
lüüdi pilkeh 'laik, täpp'
vepsa pilki̮ida 'tükeldada, lõhkuda (puid, liha)'
Laenamisel on läänemeresoome keeltes häälikud kohad vahetanud. Esialgne tähendus on olnud 'sälk, märk', ka eesti murretes on pilk 'laik'. Pilkamise tähendus on üle kantud, pilge on n-ö häbimärk. Sama germaani tüvi võib olla pilkuma laenuallikas.

porru : porru : porrut '(maitse)köögiviljana kasvatatav lamedate lehtedega kaheaastane lauk (Allium porrum)'
baltisaksa Porro 'murulauk'
Paljudes keeltes tuntud tüvi on algselt pärit ladina keelest, ← ladina porrum, porrus 'lauk (köögivili)'.

tait : taida : taita 'peidulise eluviisiga hakisuurune lind (Gallinula chloropus)'; mrd 'lauk (Fulica atra)'
Tundmatu päritoluga tüvi. Vähelevinud murdeline linnunimetus on kirjakeeles kasutusele võetud teist, lähedast linnuliiki tähistava zooloogiaterminina.

tähn : tähni : tähni 'laiguke, täpp'
soome van srmt tähne 'värvilaik, -täpp, plekk'
saami násti 'täht; vöö naast'
Inari saami täsni 'täht; lauk loomal'
Võib olla tüve täht vana rööpvariant. Saami vastes násti on häälikud kohad vahetanud. Soome vaste võib olla eesti keelest laenatud.

täht : tähe : tähte 'öösel taevas heleda täpina paistev taevakeha; kiirjalt kulgevate harudega kujund; kirjas hääliku v häälikuühendi tähistamise märk; kirjalik tõend vm ametlik paber; (tunnus)märk'
tähendama, tähtis
liivi '(taeva)täht; märk; jälg; sedel, tõend, paber'
vadja tähti '(taeva)täht; hinne'; tähe '(taeva)täht; säde'
soome tähti '(taeva)täht; tärn'
isuri tähti '(taeva)täht; märk'
Aunuse karjala tiähti '(taeva)täht; märk; lauk, tähn; (haava vms) arm'
lüüdi ťiähť(i) '(taeva)täht; märk'
vepsa ťähť, ťähtaz '(taeva)täht'
saami mrd dásti '(taeva)täht; lauk, tähn'
ersa ťešťe '(taeva)täht'
mokša ťäšťä '(taeva)täht; märk'
mari tište '(nime)märk'
Läänemeresoome-volga tüvi. Vt ka tähn, tärk.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur