[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

laik : laigu : laiku 'ümbrusest värvitooni vm poolest erinev väike pinnaosa'
← alggermaani *blaik(ⁱj)ōn-, *blaika-z
vanaislandi bleika, bleikja 'valge värv', bleikr 'kahvatu, kahkjas'
soomerootsi bleka 'veel kasvavale puule kirvega löödud märk'
rootsi mrd blaikå 'valge koht maas'
● ? liivi laik 'lauguga loom; lauk looma otsaesisel'
vadja laikko 'narmas'
soome laikka, laikkale 'laastust suurem puutükk; liist; suur täpp', laikku, plaikku 'täpp, tähn, plekk'
Aunuse karjala laikku 'täpp; sula koht kevadjääs'
Sama germaani tüvi võib olla laenatud sõnas lõikama. Hiljem on laenatud tüve alamsaksa vaste, pleekima.

lauk2 : laugu : lauku '(looma) valge otsmikulaik; sellise laiguga loom; (juukse)lahk'
← balti
leedu laukis 'lauguga pull', laukas, lauka 'lauguga hobune v veis'
läti lauks 'lauguga pull'
● ? liivi laik 'lauguga loom'
vadja laukko 'päitsik, valge peaga lehm; lauk hobune', lauko 'päitsik'
soome laukki 'lauk; lauguga loom'
Aunuse karjala laukoi 'lauguga lehm'
vepsa louk 'lauk'