[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Leitud 9 artiklit

laid2 : laiu : laidu '(väljakujunenud taimkattega) väike (mere)saar'
?balti *slaid-
leedu šlaitas '(lauge) mäenõlv, org', ašlaitas, atslaitys 'nõlv, järsk koht, kaldanõlv, metsaga kaetud tasandik'
läti slaids 'viltune, kaldne, järsu kallakuga; sile, tasane; sale; kuulekas'
liivi laid 'madal, leetseljak'
soome laito 'madal (vesi); rohuga kaetud rand'
Lule saami laihtōk 'lauge (nõlv); millegi najal olev (nt puu)'
On ka oletatud, et sama tüvi mis laid1. Saami vaste võib olla soome keelest laenatud.

lamama : lamada : laman 'pikali olema, lebama'
lame, lammutama
alggermaani *lama-z
vanaislandi lami 'halvatud, liikumisvõimetu'
vanarootsi lamber 'kurnatud, halvatud'
vadja lama 'lamakil v lösakil olev; lamandunud', lamata 'lamada, lebada; langetada, kukutada'
soome lama 'halb seisukord', lamata 'halvata, alla suruda; maha, kokku suruda'
isuri lamagas 'lamandunud'
karjala lamašša 'nõrk, jõuetu', lamas 'lamandunud'
lüüdi lama 'viltune katus'
vepsa lamak 'lauge'
? saami lápmi 'sulgimisest tulenev lennuvõimetus', lápmut 'lennuvõimetuks muutuda (sulgimise tõttu), sulgima hakata'
Saami vasted võivad olla skandinaavia või soome laenud. Vt ka lamp1.

latsakil 'laabakil, lohakalt lösakil (pikali)'
laatsakil
soome latsakka 'lame, lapik; lössis'
Aunuse karjala lačču 'lauge, madal; tasane, sile'
lüüdi laťś(u) 'tasane, lame'
vepsa lačak 'lössis, lame, lapik, nõgus; kulunud'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi, võib olla sama mis sõnas latsuma.

laug3 : lau : laugu 'väikese nurga all kallakas, libajas; vähe keerdunud; tasane, leebe, pehme'
liivi lougõ 'aeglane; tasane'
vadja laukaa 'laug(e), vähe keerdunud (lõnga kohta)', lauku 'lauge; sirge'
soome mrd laukea 'tasane, lauskjas, madal; pehme, lõtv (lõng)'
isuri lauvvada 'lõdvemaks lasta; lõhkuda, lammutada, hävitada', lauvveda 'laguneda, katki minna'
Läänemeresoome tüvi. On ka arvatud, et sama tüvi mis sõnas lauglema.

lest1 : lesta : lesta 'õhuke lai moodustis; lapiku kehaga kala (Platichthys flesus)'
balti
leedu lekštas 'lame; lauge, kallakas'
läti lesns, lēsns, lēss 'lame', leste 'kammeljas; lest'
liivi liestā 'lest(akala)'
On ka arvatud, et häälikuliselt ajendatud tüvi.

liuguma : liuguda : liugun 'libisema'
liustik
liivi lõuglõ, liuglõ 'komistada, libiseda; kukkuda; hüpata'
vadja liukua 'liugu lasta; sõita; libiseda'
soome liukua 'libiseda'
isuri liukua 'mäest alla lasta, suusatada, libiseda; jalgrattaga sõita'
Aunuse karjala liugu 'kallakas, lauge, libajas'
Läänemeresoome tüvi. Vt ka liuhka.

liusk : liusa : liuska mrd 'lauge, liugjas, libajas'
soome liusu 'lauge, libajas', liuskahtaa 'libastuda, libiseda'
karjala liusu 'lauge', liuskuo 'libiseda, libastuda'
Võib olla tüve luisk variant, milles häälikud on kohad vahetanud.

luip : luiba : luipa 'libajas, viltune, kallakas'
On arvatud, et tüve vasted võivad olla soome loiva 'lauge, libajas', karjala loiva 'lauge, libajas; kaitstud, vaikne (rand)', kuigi niisugune häälikuline vastavus on ebatavaline.

nõtk : nõtku : nõtku 'nõgu, lohk; pehme ning õõtsuv koht, õõtsik'; mrd 'kätkivibu'
lõunaeesti nõtsk
liivi nõtkõ 'vetruda, väänduda, kummarduda, alla painduda'
vadja nõtko 'nõgu, lohk; vesine, pehme, õõtsuv', nõtku 'nõgu, lohk; vesine, pehme, õõtsuv; nõrk; lauge, veerjas'
soome notko 'nõgu, lohk; sisselangenud, lohkuvajunud, nõgus'
isuri notko 'nõgu, lohk; madal vesine koht'
Aunuse karjala notko 'nõgu, lohk'
lüüdi notked 'vedel'
vepsa notk 'nõgu, lohk; madal koht'
saami njoaski 'nõgu, lohk; kuru'
ersa nučkams 'nõrkema, väsima; nälgima'
mokša nučkams 'painduma, kaarduma, kõverduma; näljast nõrkema'
Läänemeresoome-mordva tüvi.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur