[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

algama : alata : algan '(peale) hakkama; saabuma'
● vadja alkaa 'hakata; alata; tekkida'
soome alkaa 'alata; hakata'
isuri alkaa 'alata; hakata'
Aunuse karjala algua 'alata; hakata'
lüüdi algottada 'alustada, alata'
vepsa augotada 'alustada, alata'
saami álgit 'alata; hakata, alustada'
handi aləŋ 'algus, lõpp, ots'
mansi ɔ̅wl 'algus, lõpp, ots'
? eenetsi oðo 'varem'
? sölkupi ol 'ülemine osa, pea; (puu) latv'
? kamassi ulu 'pea'
Soome-ugri või uurali tüvi. Eesti keelest on laenatud soome mrd alustaa 'alustada' (← alustada).

latv : ladva : latva 'taime ülaosa, puu võra ülaosa; millegi ülemine osa, tipp, hari'
● liivi ladā 'latv; tipp, ots'
vadja ladva 'latv; (mitm) (kartuli)pealsed'
soome latva 'latv; tipp; ülemjooks'
isuri ladva 'latv; (mitm) viljavihkude rida rehes partel'
Aunuse karjala ladvu 'tipp; latv; ülemjooks'
lüüdi ladv 'latv'
vepsa ladv, ladvas 'tipp; latv'
Läänemeresoome tüvi.

pära : pära : pära 'tagumine osa v ots; jäänus(ed), riismed; alus, tõepõhi'
○ lõunaeesti perä, kirderanniku pera, perä
◊ peru1,peru2,pärandama, pärast, päri, pärima, päris
● liivi pierā 'alus, põhi; ots, lõpp'
vadja perä 'tagaosa; pära, jääk; (hrl mitm) päramised, emakook'
soome perä 'ahter; tagaosa; istmik; lõpp; põhi'
isuri perä 'tagaosa; noodapära'
Aunuse karjala perä 'tagaosa; lõpp'
lüüdi perä 'tagaosa; (nõela)silm'
vepsa pera 'tagaosa; seljatugi'
ersa pŕa 'ots, tipp, latv'
mokša pŕä 'ots, tipp, latv'
udmurdi ber 'tagaosa; hilja'
komi be̮r 'tagaosa; tagasi, taas'
handi pärta, părta 'tagasi; vasak, pahem'
lõunamansi pärəw 'tagasi'
Soome-ugri tüvi. Sõnades peru1 ja peru2 on e-line tüvevariant. pärast on seestütlevavorm. päri on vana viisiütlevavorm. Vt ka pere, perse.

tipp1 : tipu : tippu 'millegi väljaulatuv (terav) ülaosa, hari; millegi ahenev lõpposa'
← alamsaksa tip 'teravik, tipp, latv; täpp, punkt'
← rootsi tipp 'ots, tipp'

tipp2 : tipi ~ tipu : tippi ~ tippu mrd 'täpp'
? ← alamsaksa stip 'täpp, punkt'
? ← alamsaksa tip 'täpp, punkt; teravik, tipp, latv'
Võib ka olla häälikuliselt ajendatud omatüvi, lähedane tüvi on nt täpp. Kirjakeeles esineb ainult liitsõnas tipitäpiline.

topp1 : topi : toppi 'tups'
← alamsaksa stoppen 'tropp'
Alamsaksa keelest on laenatud ka samatüveline tegusõna, toppima. Teisalt on arvatud, et laenuallikaks on alamsaksa top 'ots, tipp; latv; mastitipp; pea, juuksetutt; salk, tutt, tuust, kimp', sel juhul sama tüvi mis topp2. Kolmandaks on oletatud, et tüve vaste on soome mrd toppo(nen) 'kapukas, jalarätt; labakinnas', sel juhul sama tüvi mis sõnas tobu ja/või tobi. Vt ka topakas.

topp2 : topi : toppi 'masti v tengi ülaots'
← alamsaksa top 'ots, tipp; latv; mastitipp; pea, juuksetutt; salk, tutt, tuust, kimp'
Vt ka topp1.

tutkas : tutka : tutkast 'luhtadel ja rannikuniitudel elutsev rästast suurem lind, kelle pulmarüüs isaslinnul on kaelal kohevile aetav sulgkrae (Philomachus pugnax)'; mrd 'peeru ots'
○ lõunaeesti tuka 'peeru ots'
● liivi tutkām 'lõpp, ots'
Salatsi liivi tutk(a) 'lõpp, ots; tipp; tääv; lakkamine, lõppemine'
vadja tutkamõ 'kangalõimede otsad lõimepakul, mis pärast kanga lõpetamist ära lõigatakse'
soome tutkain (mitm) 'kanga otsast üle jäänud lõimelõngad'; van (ains) teravik', tutka 'oga, astel, teravik'; mrd 'lõimelõnga ots'
isuri tuda- liitsõnas tudampääd 'kanga otsast üle jäänud lõimelõngad'; tutkamed (mitm) 'kanga otsast üle jäänud lõimelõngad'
Aunuse karjala tutkain 'kanga otsast üle jäänud lõimelõngad'
lüüdi tutkamed (mitm) 'kanga otsast üle jäänud lõimelõngad'
vepsa tutkmed (mitm) 'kanga otsast üle jäänud lõimelõngad'
? saami dutkkon, dutkkom 'pung'
udmurdi tuľi̮m 'noor ladvavõrse'
handi tä̆j 'latv; jõe ülemjooks; tipp, ots; mõrra pära'
mansi taľəχ 'tipp, ots; jõe ülemjooks'
ungari tőgy 'udar'
Soome-ugri tüvi. Varasemast tähendusest 'kanga lõime ots' on kujunenud linnunimetus sel alusel, et isastutkale iseloomulik sulgkrae meenutab kanga otsanarmaid.