[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

hudi : hudja : hutja 'ritv, latt; vits, vemmal'
◊ hutjama, udi, utjama
● liivi uḑā 'teivas paadi lükkamiseks'
soome van hutja 'loomade ajamiseks kasutatav vemmal; puuokstest tehtud luud'
isuri hudja 'paari meetri pikkune kaseritv'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas ubima. Eesti keelest on laenatud läti mrd uds 'pikk ritv, millega võrku üles tõstetakse'.

kang1 : kangi : kangi 'tugev metallvarb v puulatt millegi üles- v lahtikangutamiseks; hoob; piklik kõva tomp mingit ainet'
◊ kange
● liivi kanktõ 'kange, jäik, paindumatu; tihedalt kinni või pingule tõmmatud'
vadja kankõa 'kange, jäik, paindumatu; tihe, paks (toidu kohta)'
soome kanki 'kang, tugev varb; teivas, varras; vinn; piklik kõva metallitomp'; kankea 'kange, jäik, paindumatu'; van kirjak 'karm, vali'
isuri kangi 'teivas, kang'; kankia 'kange, jäik, paindumatu; tugev (tuule kohta)'
Aunuse karjala kangi '(hrl puust) kang, teivas, latt; karuoda; seebikang'
lüüdi kang(i) 'kang (palkide veeretamiseks, tõstmiseks)'
vepsa kanģ 'kang (palkide veeretamiseks, tõstmiseks)'; kanged 'kange, jäik, paindumatu; kohmakas'
? ersa kaŋkstomoms 'jäigastuma, kangestuma, tarduma'
Läänemeresoome või läänemeresoome-mordva tüvi. Vt ka kõngema.

kõrs : kõrre : kõrt 'umbsete sõlmedega seest õõnes taimevars'
○ kirderanniku kors
← balti *karti
leedu kartis 'teivas, latt; (mitm) pikk rohi, hein'
● vadja kõrsi 'kõrs; kõrrepõld'
soome korsi 'kõrs'
Aunuse karjala korzi 'kõrs, vars'
lüüdi korž 'kõrs'
vepsa korz 'kõrs, vars'

matar : matra : matart '(jäme) malk, malakas, madjakas'
◊ materdama
← balti
leedu mataras 'teivas, kang; rihm, piits'
läti matara 'ritv, vits, peenike latt', matars 'malakas, vemmal; suur mees'
● liivi matār 'kepp'

puu : puu : puud 'pikaealine kõrgema tüvega puittaim; (hrl mitm) puu tüveosa ja/või jämedad oksad kütmiseks parajateks tükkideks lõigatuna, halud; teivas, kaigas, latt'
◊ puit
● liivi pū 'puu; puit'
vadja puu 'puu; puit'
soome puu 'puu; puit'
isuri puu 'puu; puit'
Aunuse karjala puu 'puu; puit'
lüüdi puu 'puu; puit'
vepsa pu 'puu; puit'
mari pu 'puu; puit'
udmurdi pu 'puu; puit'
komi pu 'puu; puit'
lõunamansi -pā sõnas sε̮ľť-pā 'pärn'
idamansi -pə sõnas wuľ-pə 'seedermänd'
ungari fa 'puu; puit'
neenetsi ṕa 'puu; puit'
eenetsi ṕa, pe̮ 'puu; puit'
nganassaani χuā 'puu; puit'
sölkupi pō 'puu; puit'
kamassi pa 'puu; mets'
matori hä 'puu; puit; mets'
Uurali tüvi. On ka oletatud, et tüvi on vana laen, ← indoeuroopa *bhuH-, *bhowH-, mille vasted tütarkeeltes on nt vanainglise bēam 'puu', saksa Baum 'puu'. puit on 1930. aastal kirjakeelde loodud reeglipäratu tuletis. Vt ka künnap, pada2, puuk1, uibu, õlp.

sau1 : saua : saua 'kepp'
● liivi sovā 'kepp, teivas'
vadja savva, savvi, savvu '(kurni)kaigas'
soome sauva 'kepp, sau, ritv'
isuri sauvva 'kurikas'
Aunuse karjala savvoin 'latt, teivas'
lüüdi sauv 'tugipuu, teivas'
vepsa savoim 'mõla, teivas'
saami čávgŋi 'latt (turbaonni katuses)'
handi suw 'põhjapõdra ajamise teivas'
mansi suw 'kepp, sau'
Soome-ugri tüvi.

tang : tangu : tangu 'teravilja kooritud ja purustatud tera; lihastes parasiteeriv paelussivastne, tsüstitserk, finn'
? ← alggermaani *stangō
vanaislandi stǫng 'ritv, latt, teivas'
rootsi mrd stagg 'jäik rohi; kõrs, agan(ad); ogalik'
Esitatud laenuallikas eeldab tähendusmuutust 'miski torkav, astel, teravik, ohe (teraviljal), kõrs' > '(vilja)tera'. Muutus võis olla toimunud juba laenuandja poolel, sellele võimalusele viitab germaani allikaga samast indoeuroopa tüvest lähtuv vanakreeka stáchys 'viljapea'. Ligilähedane tähendusmuutus on toimunud ka nt sõnas tera. Tõenäoliselt on pisut hiljem samast allikast laenatud soome tanko 'ritv, latt, teivas, varras; kang'. Teisalt on oletatud, et sõnas on läänemeresoome-mordva tüvi, mille vasted on liivi da’nktõ, da’nkti 'tugev; terve, tubli', soome tankea 'kange, jäik' ja mokša mrd taŋgəda 'tugev, kõva'. Sel juhul oleks tüve algne tähendus olnud 'kõva'. Eesti keelest on laenatud läti mrd tengas '(herneste ja ubadega keedetud) odratangud; tambitud kanep' ning soome mrd tanko 'tang'.

teivas : teiba : teivast 'latist lühem ümar tarbepuu; püst- v rõhttara vitstega ühendatud paariline tugielement'
○ lõunaeesti saivass, saibass
← balti
leedu stiebas 'mast; kõrs, vars'
läti stiba 'vits, varb'
● liivi tāibaz '(aia)teivas, latt'
vadja seiväs 'teivas'
soome seiväs 'teivas; varras; latt, roovik; kärbis'
isuri seiväs 'teivas'
Aunuse karjala seiväs 'teivas'
lüüdi šeibäz 'teivas'
vepsa sii̯baz 'teivas'

telg : telje : telge 'mehhanismi v masina pöörlevaid osi kandev silindriline detail, ratasveoki osa, mille otste ümber pöörlevad rattad; (mõtteline) sirgjoon'; van 'ukse riiv'
? ← alggermaani *telgō
vanaislandi tjalga 'oks; käsivars'
vanainglise telga 'oks; teivas, latt'
keskülemsaksa zelch, zelge 'kepp'
● vadja teltši 'vankri telg; telje otsas olev pulk ratta kohalhoidmiseks, nukipulk'
soome telki 'riiv (sulgemisvahend); poom, põikpuu; lukukeel'; mrd 'vankri telg'
isuri telgi 'vankri telg'
Vt ka teljed.

tõlv : tõlva : tõlva 'kurikas, nui'
? ← balti *delb-
leedu delba 'ritv, latt, teivas'
● liivi tȭla 'nui'
Liivi vaste on tõenäoliselt eesti keelest laenatud. Ka balti tüve teine variant võib olla laenatud, talb.

õrs : õrre : õrt 'katuse all olev rõhtne tugipuu; rõhtpuu, kus kanad käivad magamas'
○ lõunaeesti ors, kirderanniku ors
← balti
leedu ardas 'pars, linakuivatuspuu'
läti ārds 'pars, vilja- v linakuivatuspuu'
● liivi vȯŗž 'teivas, vai; ritv, õrs'
vadja õrsi 'katuse all olev rõhtne tugipuu; kanaõrs'
soome orsi 'roovtala, pikitala; palk; kanaõrs'
isuri ors 'roovtala; palk'
Aunuse karjala orzi 'riiulina kasutatav pikipalk'
lüüdi orž, orzi 'roovtala; pars, peenike latt'
vepsa orź 'peenike latt; roovtala'