[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

andur : andru : andrut '(nt purjeka) kiil, emapuu; rinnaluu kiil; terav serv, nt mõne kõrrelise pähikuil'
? ← alggermaani *andura-z
vanaislandi ǫndurr, andr(i) 'suusk'
vanarootsi andur liitsõnas andurstang 'reejalasele kinnitatud latt'
rootsi andor, andur 'parema jala suusk, äratõukesuusk'; mrd 'ree jalase v paadi kiilu puust kinnitus'
● liivi andõr(z) 'kiil'
soome antura 'tald; mõhn; alus(müür); jalas; hobuseraud'; mrd 'kiil'
isuri antura 'kiil'
Täpset laenamisaega on raske määrata, germaani või noorem, skandinaavia või vanarootsi laen. Eesti keelest võib olla laenatud läti andrus 'kiil'.

hirs : hirre : hirt 'õrs, latt'
? ← balti *žirdis
leedu žardas 'vilja või kaunviljade kuivatamisalus'; mrd žardis 'hobusekoppel'
läti zārds 'vilja või kaunviljade kuivatamisalus'
● vadja irsi 'palk; aampalk, tala; võllas'
soome hirsi 'palk; tala; võllas'
isuri hers 'palk; tala'
karjala hirsi 'palk; tala'
Balti tüve eesvokaalne variant on hüpoteetiline. Teisalt on arvatud, et varane slaavi laen, ← algslaavi *(d)žĭrdĭ-, mille vaste on nt vene žerd’ 'latt, ritv, varb, roovik, hirs'.

hudi : hudja : hutja 'ritv, latt; vits, vemmal'
◊ hutjama, udi, utjama
● liivi uḑā 'teivas paadi lükkamiseks'
soome van hutja 'loomade ajamiseks kasutatav vemmal; puuokstest tehtud luud'
isuri hudja 'paari meetri pikkune kaseritv'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas ubima. Eesti keelest on laenatud läti mrd uds 'pikk ritv, millega võrku üles tõstetakse'.

kang1 : kangi : kangi 'tugev metallvarb v puulatt millegi üles- v lahtikangutamiseks; hoob; piklik kõva tomp mingit ainet'
◊ kange
● liivi kanktõ 'kange, jäik, paindumatu; tihedalt kinni või pingule tõmmatud'
vadja kankõa 'kange, jäik, paindumatu; tihe, paks (toidu kohta)'
soome kanki 'kang, tugev varb; teivas, varras; vinn; piklik kõva metallitomp'; kankea 'kange, jäik, paindumatu'; van kirjak 'karm, vali'
isuri kangi 'teivas, kang'; kankia 'kange, jäik, paindumatu; tugev (tuule kohta)'
Aunuse karjala kangi '(hrl puust) kang, teivas, latt; karuoda; seebikang'
lüüdi kang(i) 'kang (palkide veeretamiseks, tõstmiseks)'
vepsa kanģ 'kang (palkide veeretamiseks, tõstmiseks)'; kanged 'kange, jäik, paindumatu; kohmakas'
? ersa kaŋkstomoms 'jäigastuma, kangestuma, tarduma'
Läänemeresoome või läänemeresoome-mordva tüvi. Vt ka kõngema.

kõrend : kõrendi : kõrendit 'ritv, pikk rõhtpuu; pikk kõhn, vibalik inimene'; mrd 'vesikiil; (mitm) kaelkoogud'
● vadja kõrõta 'kaelkoogud', kõrõ '(vesi)kiil'
soome korento 'kandepuu, kaelkoogud; latt, ritv; kiil (putukas)'
isuri korenda 'kaelkoogud'
Aunuse karjala korendo 'kaelkoogud'
lüüdi korendo 'kaelkoogud'
vepsa kore͔nd 'kaelkoogud; kepp, mille abil loputatakse pesu'
Võib olla tuletis samast tüvest, mis sõnas kõre1.

kõrs : kõrre : kõrt 'umbsete sõlmedega seest õõnes taimevars'
○ kirderanniku kors
← balti *karti
leedu kartis 'teivas, latt; (mitm) pikk rohi, hein'
● vadja kõrsi 'kõrs; kõrrepõld'
soome korsi 'kõrs'
Aunuse karjala korzi 'kõrs, vars'
lüüdi korž 'kõrs'
vepsa korz 'kõrs, vars'

lahk : lahu : lahku '(pikk kitsas) vahekoht'; van 'erinevus'
◊ lahas, lahkuma
? ← alggermaani *slaǥ-
vanaislandi slagr 'löök, hoop'
keskülemsaksa slage 'löök, hoop; metsaraie'
? ← alggermaani *slaχō
vanaislandi slá 'latt, (põik)tala'
vanarootsi slā 'puust riiv, kang'
● liivi lō’gõ 'tugevasti valutada; lõhki minna, lõhestuda'
vadja lahko 'raie-, puupakk; äraraiutud jupp [?]'
soome mrd la(a)hko 'plank'
Aunuse karjala lahko 'pikk pooleks löödud pakk; põrandalaud'
lüüdi lahk 'tala; plank (laes, põrandas)'
vepsa lahk 'põrandalaud; paks plank'
Vt ka lahti, lohk, lõhkema.

latt : lati : latti 'pikk peenike ümarpuit; (lame) metallkang ukse v akna kindlalt sulgemiseks; piklik kõva tomp mingit ainet, kang'
← alamsaksa latte 'latt, jäme ritv'

liist : liistu : liistu 'kitsas piklik, hrl õhuke ning vähemalt ühelt poolt tasane puidust, metallist vm materjalist kinnitus- v kaunistusriba; õhuke lõik'
← alamsaksa liste 'liist, latt, ääris'
Eesti keelest on laenatud eestirootsi līst '(kingsepa)liist'.

matar : matra : matart '(jäme) malk, malakas, madjakas'
◊ materdama
← balti
leedu mataras 'teivas, kang; rihm, piits'
läti matara 'ritv, vits, peenike latt', matars 'malakas, vemmal; suur mees'
● liivi matār 'kepp'

pakk4 : paku : pakku 'jämeda laasitud puutüve otsast saetud (lühem) tükk'
● vadja pakko '(puu-, raie)pakk; plokk, palgipakk; pakktaru, mesipuu'
soome pakko 'jalal pehkinud puu, pehkinud aiaroika jupp, känd'
isuri pakko 'puupakk'
On arvatud, et kui sõna algtähendus on olnud 'tükk, lõhandik, (kuivusest) lõhenenud puu', võib olla sama tüvi mis sõnades pakatama ja/või pakk2. Teise seletuse järgi võib tüvi olla germaani laen, ← alggermaani *spaka-, *spakō, mille tütarkeelte vasted on nt keskhollandi spāke, spaecke 'latt, vai; pakk', hollandi spaak 'pulk', alamsaksa spāke 'pulk', vanaülemsaksa spahha, spahho 'raag, vitsakimp'.

pars : parre : part 'üks kõrvu laotud lahtistest jämedatest lattidest rehetoa taladel'
● liivi parž 'pars'
vadja parsi 'pars'
soome parsi 'pars; latter, sulg, aedik'
isuri pars 'pars'
Aunuse karjala parzi 'palk, tala'
lüüdi parž 'palk, tala'
vepsa parź 'palk'
Võib olla balti laen, ← balti *spartis, mille vaste on leedu sparas 'tugi, tugipalk'. Teisalt on arvatud, et võib olla germaani laen, ← alggermaani *barđa-, mille vasted tütarkeeltes on nt saksa Bart 'habe', hollandi baard 'habe' ( pard), hollandi keeles ka baard 'vitstest kaitseehitis, -aed; vahesein'. See seletus on tähenduste tõttu ebakindel. Kolmanda võimalusena on tüve vasted veel mari pə̑rδə̑ž 'sein, müür', udmurdi bord(i̮) 'sein', komi (sten-)berd 'sein', mansi pārt '(sae)laud', lõunahandi pert '(sae)laud' (neid on peetud häälikulistel põhjustel ka ebakindlaks) ning tüvi võib olla vanem, indoeuroopa laen, ← indoeuroopa *b^hr̥d^ho-, mille tütarkeelte vasted on nt inglise board 'laud, plaat; parras', rootsi bord 'parras' (tüve germaani vaste on laenatud sõnas parras). Eesti keelest on laenatud eestirootsi paṣṣ, päṣṣ, pars 'peenike latt rehetoa palkidel' ja baltisaksa Parsen 'pikad latid rehealuses'.

pruss : prussi : prussi 'neljatahuliseks saetud palk, kantpalk'
○ pruus, russ
← vene brus 'pruss; plank; (üldse) pikk neljakandiline ese (luisk, seebikang jne); kang, latt'

puu : puu : puud 'pikaealine kõrgema tüvega puittaim; (hrl mitm) puu tüveosa ja/või jämedad oksad kütmiseks parajateks tükkideks lõigatuna, halud; teivas, kaigas, latt'
◊ puit
● liivi pū 'puu; puit'
vadja puu 'puu; puit'
soome puu 'puu; puit'
isuri puu 'puu; puit'
Aunuse karjala puu 'puu; puit'
lüüdi puu 'puu; puit'
vepsa pu 'puu; puit'
mari pu 'puu; puit'
udmurdi pu 'puu; puit'
komi pu 'puu; puit'
lõunamansi -pā sõnas sε̮ľť-pā 'pärn'
idamansi -pə sõnas wuľ-pə 'seedermänd'
ungari fa 'puu; puit'
neenetsi ṕa 'puu; puit'
eenetsi ṕa, pe̮ 'puu; puit'
nganassaani χuā 'puu; puit'
sölkupi pō 'puu; puit'
kamassi pa 'puu; mets'
matori hä 'puu; puit; mets'
Uurali tüvi. On ka oletatud, et tüvi on vana laen, ← indoeuroopa *bhuH-, *bhowH-, mille vasted tütarkeeltes on nt vanainglise bēam 'puu', saksa Baum 'puu'. puit on 1930. aastal kirjakeelde loodud reeglipäratu tuletis. Vt ka künnap, pada2, puuk1, uibu, õlp.

põrk : põrga : põrka 'midagi kinnitav v ühendav varb v latt; metallist aas v lõks'; mrd 'jalg'
○ pork
← algskandinaavia
vanarootsi forkr 'pootshaak'
rootsi mrd fork 'teibakujulised tööriistad: pootshaak, mütt jms'
● liivi bo’ŗg 'mütt'
soome porkka 'mütt; suusakepp'
isuri porkka 'mütt'
Aunuse karjala porku 'tugi(post)'
Eesti sõna võib olla segunenud häälikuliselt ajendatud tüvega, põrkama, porisema. Liivi vaste on tõenäoliselt eesti keelest laenatud. Eesti keelest võib olla laenatud läti mrd porga, purga 'põrk, nui, millega vähki kalda alt välja hirmutatakse', porgāt, purgāt, purguot 'purgema, põrguga kala võrgust välja ammutama'.

raag1 : rao : raagu '(lehtedeta, kuiv) peen oks, vitsake; õie v vilja vars'; mrd '(purje)raa; varras; kaevukook; osuti'
← alggermaani *raχō
vanaislandi rá 'ritv, latt; (purje)raa'
alamsaksa rā '(purje)raa'
saksa Rah, Rahe '(purje)raa'
rootsi rå '(purje)raa'
● liivi rōgõz 'hagu, maharaiutud võsa'
vadja raaka 'oks, vits; (purje)raa', raaku 'oks, vits'
soome raaka '(purje)raa'; mrd 'ritv, latt; vart'
isuri raaga 'koot, pint'
Aunuse karjala ruagu '(õnge)ritv, latt, roigas; mõõdupuu, süllapuu, süld; (purje)raa; raagus; kõhn, halva väljanägemisega'
lüüdi ruag 'õngeritv, jäme vits, latt; karvutu, hõredakarvaline (nt saba kohta)'
vepsa rag 'jäme vits, ritv, latt'
Hiljem on laenatud sama tüve alamsaksa või saksa vaste, raa. Vt ka raag-3.

riim3 : riimi : riimi 'ülemise veskikivi silmas olev raud, mis toetub veski võllile'
Võimalik, et selle tüve läänemeresoome vaste on soome rima 'latt; liist'. Sel juhul on tegemist skandinaavia laenuga, ← algskandinaavia *rima, mille vasted on vanaislandi rim 'pulk, varb (väraval v aial)' ja rootsi mrd rem, rim 'tugipuu (kelgul), külgpuu (redelil)'.

ritv : ridva : ritva 'peenemast puutüvest varb, pikk peenike latt'
○ kirderanniku ritva
● soome ritva '(õrn rippuv) lehtpuuoks'
Aunuse karjala ridvakko 'kulunud, lagunenud'
karjala ritva '(õrn rippuv) lehtpuuoks; aastakasv (puudel); sõkal, ebe; räbal'
Läänemeresoome tüvi.

rõht : rõhu : rõhtu 'horisontaalselt asetatud latt (taras, ukseaugu ees)'
○ kirderanniku rehu
◊ rõhud
← alggermaani *wreχtō-
alamsaksa wrechte 'tara, piirdeaed'
← indoeuroopa *r_eh₁to-, *r_eh₁tā-
norra rad 'rannikusuunaline pikk seljandik'
vanaislandi rǫð 'rida, järjekord; äär, külg'
vanarootsi radh 'rida'
● liivi rõ’ut 'kahe posti vahe taras (rõhtlati pikkus)'
soome rehto 'aiateivaste vahe; (ree) raam, sõrestik; pikk ehitis'; mrd 'heinakuivatusredeli teivaste vahe; kahe aia vaheline jätkukoht; ree v vankri äravõetav külg; õlgede v viljavihkude kuhi, vihkude rivi'
Aunuse karjala rehto 'aiateivaste vahe, osa aiast'
lüüdi rieht(o) 'aiateivaste vahe, osa aiast'
vepsa reht 'aiateivaste vahe, osa aiast; värav; sissepääs tarasse'
Sõna rõhud tugeva astme vormid on asendunud tüve rõhk vormidega, ilmselt rahvaetümoloogilise seostamise tõttu.

sard : sarra : sarda 'latt- vm toestik heina, vilja, linakuparde kuivatamiseks (ka koos sellel kuivava heina v viljaga)'
◊ sarrus
← läti zārds 'toestik herneste, linakuparde jms kuivatamiseks ja järelvalmimiseks'

sari : sarja : sarja 'ühelaadsete, ka omavahel seotud esemete v nähtuste rida v rühm; suur hõre sõel vilja tuulamiseks'
◊ sarikas1
● vadja sarja '(muna)sari; munemisperiood; (hrl mitm) (mee)kärg; kobar'
soome sarja 'rida, rodu; raam; liist; ääris'
isuri sarja 'järjestikku munetud munade hulk'
Aunuse karjala sarju 'laastudest võrestik; munemine'
lüüdi sarď(e͔) 'ree varbpõhi; söekorv; (muna)sari'
vepsa sarďam '(muna)sari'
udmurdi śuri̮ 'ritv, latt, õrs'
komi śor 'ritv, latt, õrs'
Läänemeresoome-permi tüvi. Vt ka sarikas2.

sau1 : saua : saua 'kepp'
● liivi sovā 'kepp, teivas'
vadja savva, savvi, savvu '(kurni)kaigas'
soome sauva 'kepp, sau, ritv'
isuri sauvva 'kurikas'
Aunuse karjala savvoin 'latt, teivas'
lüüdi sauv 'tugipuu, teivas'
vepsa savoim 'mõla, teivas'
saami čávgŋi 'latt (turbaonni katuses)'
handi suw 'põhjapõdra ajamise teivas'
mansi suw 'kepp, sau'
Soome-ugri tüvi.

sälk : sälgu : sälku 'sisselõige, täke'
○ lõunaeesti tsälk
● soome mrd sälkky, sälkö 'puutükk, -kild'
Võib olla häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi, jäljendab puu töötlemisel tekkivat heli. Teisalt võib olla soome-ugri tüvi, mille vasted on soome säle 'liist, varb; laast; latt', karjala sälö 'puukild, pilbas' (võib olla osaliselt soome keelest laenatud), saami čállit 'kirjutada; (lahti) lõigata (nt looma nahka nülgides, kala rookides)', mari šelaš 'tükeldama; (laastu) kiskuma; jagama, jaotama', udmurdi č́ali̮š 'viltu teritatud', komi će̮lavni̮ 'lõikama', mansi sil- 'lõikama', handi sil- 'lõikama, lahti lõikama (kala, looma), lõhestama', ungari szel 'lõikama, lõikuma'. Eesti keelest on laenatud eestirootsi sälk 'neitsinahk'. Vt ka sälitis.

tala : tala : tala 'tugedel asetsev hrl vardakujuline rõhtloodis kandetarind'
◊ talu
← algindoiraani *tala-s 'tasane pind, alus'
vanaindia tala-m 'põhi, alus; (vee vms) pind; lamekatus'
← alggermaani *stalla-z
vanaislandi stallr 'alus, platvorm; tall; sõim'
← balti
leedu talas sõnas patalas 'voodi'
preisi talus 'toapõrand'
● liivi ta’llist (mitm) 'tellingud', ta’l 'talupoeg'
vadja talo 'talu; majapidamine; talupere; maja'
soome talas 'paadikuur; võrgumaja; lava, platvorm'; van srmt 'latt kalade kuivatamiseks', talo 'maja; talu'
isuri taloi 'maja; talu'
Aunuse karjala taloi 'maja; talu'
lüüdi talo(i) 'maja'
Tüvi on kahtlemata indoeuroopa keeltest laenatud, kuid võimalikke laenuallikaid on mitu. Juhul, kui tegemist on indoiraani laenuga, võivad tüve vasted olla ka udmurdi ti̮li̮s 'onn, hütt' ja mansi tul 'latt, mille peale riputatakse liha; katusealune, varjualune'. talu on läänemeresoome tuletis, enamikus läänemeresoome keeltes esinebki tüvi ainult selles tuletises. Eesti murretest on laenatud liivi talāzõd (mitm) 'raam, alus, tellingud, toestik' (← talased).

talb : talva : talba 'kiilukujuline tööriist endisajal puidu lõhestamiseks ja voolimiseks'
? ← balti *dalb-
leedu dalba 'kang'
läti dalbs '(puu)tüvi; ritv, latt; kaheharuline hark; puuõõs'
preisi dalptan 'rauast teravik aukude tegemiseks'
● liivi dālba 'jäme latt; hoob; (heina- v õle)koormapuu'
soome mrd talpoa 'sõtkuda, segada'
Laenatud võib olla ka sama balti tüve teine variant, tõlv. Eesti keelest on laenatud soome mrd talpa 'jäme kiil'.

tang : tangu : tangu 'teravilja kooritud ja purustatud tera; lihastes parasiteeriv paelussivastne, tsüstitserk, finn'
? ← alggermaani *stangō
vanaislandi stǫng 'ritv, latt, teivas'
rootsi mrd stagg 'jäik rohi; kõrs, agan(ad); ogalik'
Esitatud laenuallikas eeldab tähendusmuutust 'miski torkav, astel, teravik, ohe (teraviljal), kõrs' > '(vilja)tera'. Muutus võis olla toimunud juba laenuandja poolel, sellele võimalusele viitab germaani allikaga samast indoeuroopa tüvest lähtuv vanakreeka stáchys 'viljapea'. Ligilähedane tähendusmuutus on toimunud ka nt sõnas tera. Tõenäoliselt on pisut hiljem samast allikast laenatud soome tanko 'ritv, latt, teivas, varras; kang'. Teisalt on oletatud, et sõnas on läänemeresoome-mordva tüvi, mille vasted on liivi da’nktõ, da’nkti 'tugev; terve, tubli', soome tankea 'kange, jäik' ja mokša mrd taŋgəda 'tugev, kõva'. Sel juhul oleks tüve algne tähendus olnud 'kõva'. Eesti keelest on laenatud läti mrd tengas '(herneste ja ubadega keedetud) odratangud; tambitud kanep' ning soome mrd tanko 'tang'.

teivas : teiba : teivast 'latist lühem ümar tarbepuu; püst- v rõhttara vitstega ühendatud paariline tugielement'
○ lõunaeesti saivass, saibass
← balti
leedu stiebas 'mast; kõrs, vars'
läti stiba 'vits, varb'
● liivi tāibaz '(aia)teivas, latt'
vadja seiväs 'teivas'
soome seiväs 'teivas; varras; latt, roovik; kärbis'
isuri seiväs 'teivas'
Aunuse karjala seiväs 'teivas'
lüüdi šeibäz 'teivas'
vepsa sii̯baz 'teivas'

telg : telje : telge 'mehhanismi v masina pöörlevaid osi kandev silindriline detail, ratasveoki osa, mille otste ümber pöörlevad rattad; (mõtteline) sirgjoon'; van 'ukse riiv'
? ← alggermaani *telgō
vanaislandi tjalga 'oks; käsivars'
vanainglise telga 'oks; teivas, latt'
keskülemsaksa zelch, zelge 'kepp'
● vadja teltši 'vankri telg; telje otsas olev pulk ratta kohalhoidmiseks, nukipulk'
soome telki 'riiv (sulgemisvahend); poom, põikpuu; lukukeel'; mrd 'vankri telg'
isuri telgi 'vankri telg'
Vt ka teljed.

tõlv : tõlva : tõlva 'kurikas, nui'
? ← balti *delb-
leedu delba 'ritv, latt, teivas'
● liivi tȭla 'nui'
Liivi vaste on tõenäoliselt eesti keelest laenatud. Ka balti tüve teine variant võib olla laenatud, talb.

udi : udja : utja 'ritv, latt; vemmal, vits' hudi

vabe : vabe : vabet 'puu võrkude kuivatamiseks; õngeritv'
● liivi vabā 'vabe'
vadja vapa 'vabe'
soome vapa 'ritv; peenike kepp'
isuri vaba 'vabe'
karjala vapa 'ritv, latt'
Läänemeresoome tüvi.