[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

amb : ammu : ambu 'vibupüss'
● vadja ampua 'tulistada, (maha) lasta; (välku) lüüa; nõelata'
soome ampua 'lasta, tulistada; söösta, viskuda'
isuri ampua 'lasta, tulistada; välku lüüa; nõelata'
Aunuse karjala ambuo 'lasta, tulistada; nõelata'
lüüdi ambuda 'lasta, tulistada; välku lüüa'
vepsa ampta 'lasta, tulistada; välku lüüa'
saami ábbut 'üle keeda, kõvasti keeda'
udmurdi i̮bi̮ni̮ 'laskma, tulistama'
Läänemeresoome-permi tüvi.

andma : anda : annan 'ulatama, kätte toimetama; loovutama; võimaldama; tekitama'
● liivi andõ 'anda; lubada'
vadja antaa 'anda; lüüa; lubada, lasta'
soome antaa 'anda; möönda; lubada; lasta'
isuri antaa 'anda; lubada'
Aunuse karjala andua 'anda; lubada'
lüüdi antta 'anda'
vepsa antta 'anda; lubada; lüüa'
saami vuovdit 'müüa; sööta (pallimängus)'
ersa andoms 'toitma, söötma'
mokša andǝms 'toitma, söötma'
udmurdi udi̮ni̮ 'kostitama (hrl veiniga)'
komi udni̮ 'jootma'
ungari ad 'andma; müüma, maksma'
Soome-ugri tüvi.

heitma : heita : heidan 'viskama, paiskama'
? ← alggermaani *sēja
gooti saian 'külvama'
saksa säen 'külvama'
● liivi eitõ 'heita, visata; loopida; muutuda, minna'
vadja eittää 'heita; maha jätta, hüljata; (järele) jätta, lakata; seljast, jalast, peast võtta; riidest lahti võtta'
soome heittää 'heita, visata; esitada, esile tuua; kõrvale jätta'
isuri heittää 'heita; kõrvale jätta; seljast võtta; järele jätta'
Aunuse karjala heittiä 'panna, asetada; seljast võtta; järele jätta, lõpetada'
lüüdi heiťťädä 'kõrvale jätta, käest ära panna; alla lasta, langetada; seljast võtta; järele jätta, lõpetada'
vepsa hii̯tta 'võtta, välja võtta; järele jätta, lõpetada; seljast võtta'
Ühesilbilisele laentüvele on lisatud liide *-ttä. Vt ka heituma.

hääbuma : hääbuda : hääbun 'aeglaselt kaduma, pikkamisi hävima, surema, otsa saama'
← soome häipyä 'kaduda, jalga lasta; hajuda; vaikida, vaibuda; kahvatuda'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal.

höörima : höörida : höörin 'keerlevalt, õõtsuvalt liikuma'
● soome hyöriä 'askeldada, sekeldada; sagida, ringi lasta'
isuri höörähüdellä 'õõtsutada'
karjala hüörätä 'midagi pidevalt ja palju teha'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi.

kandma : kanda : kannan '(üles tõstetuna) edasi toimetama; millelegi altpoolt toeks olema; peal lasuvat raskust välja kannatama; taluma; rase v tiine olema; saaki andma, midagi kasvatama; seljas v jalas olema; omama, millegagi varustatud olema; mingis olukorras v millegi osaline olema; kuhugi märkima, peale tõmbama vms'; mrd 'veetihe olema; kanduma'
◊ kannatama
● liivi kandõ '(üles tõstetuna) edasi toimetada; raskust välja kannatada; taluda; muneda'
vadja kantaa '(üles tõstetuna) edasi toimetada; taluda; rase v tiine olla; poegida; seljas v jalas olla'
soome kantaa '(üles tõstetuna) edasi toimetada; raskust välja kannatada; taluda; rase v tiine olla; saaki anda; kanduda, ulatuda; sisse nõuda'
isuri kantaa '(üles tõstetuna) edasi toimetada; raskust välja kannatada; tiine olla; poegida; tasuda, mõtet olla'
Aunuse karjala kandua '(üles tõstetuna) edasi toimetada; raskust välja kannatada; rase v tiine olla; poegida, sünnitada; taluda; kanduda, ulatuda'
lüüdi kantta '(üles tõstetuna) edasi toimetada; poegida'
vepsa kantta '(üles tõstetuna) edasi toimetada; raskust välja kannatada; poegida'
saami guoddit '(üles tõstetuna) edasi toimetada; raskust välja kannatada; kanduda, lasta kaugele (relvast); taluda; poegida, muneda'
ersa kandoms 'kandma, viima, tooma; sünnitama; pakkuma, lauale andma; vastutama; kahju tekitama'
mokša kandəms 'kandma, tooma, viima'
mari kondaš 'tooma; sõidutama; talutama; viima, kohale toimetama; hankima'
? handi χɔntəm- 'seljas kandma, selga võtma'
? mansi χūnt- 'kandma, selga võtma'
neenetsi χana- 'kandma, (ära) viima'
eenetsi kada- 'kandma, (ära) viima'
nganassaani kontu- 'kandma, (ära) viima'
sölkupi k͔uə̑ntǝ- 'kandma, (ära) viima'
kamassi kun-, kundo- 'kandma, (ära) viima'
matori kandǝ- 'kandma, (ära) viima'
Uurali tüvi. Häälikuliselt lähedasi samatähenduslikke tüvesid leidub ka teiste keelkondade keeltes, nt ultši kanta- 'käega ulatuma', nanai kāntači- 'käega ulatuma', jukagiiri kande- 'viima, juhtima'.

laskma : lasta : lasen 'lubama, võimaldama; kuhugi allapoole, madalamale, sügavamale langeda, vajuda võimaldama; (hoogsalt) mingit heli tekitama v häälitsema; midagi tegema; kiiresti liikuma; midagi kellelgi teha paluma v käskima; (hrl käsi)tulirelvast tulistama'
◊ las, lasila
● liivi laskõ 'lasta; lubada; jätta; tulistada; tüürida'
vadja laskõa '(kuhugi midagi) lasta; (enesest) lasta v heita; lubada; (millegagi midagi) teha; tulistada'
soome laskea 'panna, asetada; langeda; loojuda; laskuda; lasta, päästa; arvutada, arvestada'
isuri laskia 'panna, asetada; alla, maha lasta; teha; arvutada, arvestada'
Aunuse karjala laskie 'lasta, lubada; (vette) lasta; kaarte panna'
lüüdi laskeda 'panna, asetada; lasta, päästa; lubada'
vepsa laskta 'lahti päästa; alla, madalamale lasta; lubada; virutada'
? saami luoikat 'laenata, laenuks anda'
? mokša laśkǝms 'jooksma'
? udmurdi leźi̮ni̮ 'laskma, lubama'
? handi ḷŏsχǝj- 'lahti päästma, vabastama'
? mansi χot-lōsit- 'murduma; lõhki minema'
Läänemeresoome või soome-ugri tüvi. Kaugemate sugulaskeelte vasted on häälikulistel või tähenduslikel põhjustel ebakindlad. Tuletises lasila on nõrgaastmeline tüvevariant. Käskiva kõneviisi 2. pöörde vormi las on võinud mõjutada saksa laß 'lase', lassen '(teha) laskma, (tegema) panema; lubama'. Eesti keel on mõjutanud soome murdelist vormi las 'las(e)'.

laug3 : lau : laugu 'väikese nurga all kallakas, libajas; vähe keerdunud; tasane, leebe, pehme'
● liivi lougõ 'aeglane; tasane'
vadja laukaa 'laug(e), vähe keerdunud (lõnga kohta)', lauku 'lauge; sirge'
soome mrd laukea 'tasane, lauskjas, madal; pehme, lõtv (lõng)'
isuri lauvvada 'lõdvemaks lasta; lõhkuda, lammutada, hävitada', lauvveda 'laguneda, katki minna'
Läänemeresoome tüvi. On ka arvatud, et sama tüvi mis sõnas lauglema.

liuguma : liuguda : liugun 'libisema'
◊ liustik
● liivi lõuglõ, liuglõ 'komistada, libiseda; kukkuda; hüpata'
vadja liukua 'liugu lasta; sõita; libiseda'
soome liukua 'libiseda'
isuri liukua 'mäest alla lasta, suusatada, libiseda; jalgrattaga sõita'
Aunuse karjala liugu 'kallakas, lauge, libajas'
Läänemeresoome tüvi. Vt ka liuhka.

looma : luua : loon 'tekitama, tekkimise v olemasolu põhjuseks olema'
◊ lojus, loode, loodus, loom, loomus, loonus-, lõim
● liivi lūodõ 'ehitada; luua, midagi looma hakata'
vadja luvva 'luua, rajada; (kangast, sukka jne) luua, (kudumist) alustada; uudismaad teha; kuhja luua v teha; (sõnnikut vankrile koormasse) tõsta; võrke v noota vette lasta; (praamiga, parvega jne) üle vedada'
soome luoda 'luua; tekitada, sünnitada, kujundada; kühveldada, rookida; käärida, üles luua'
isuri loovva 'visata, loopida; võrke vette lasta; (kangast) luua; enneaegselt poegida'
Aunuse karjala luvva 'heinakuhja teha; (kangast) luua; visata, loopida, heita'
lüüdi luoda '(kangast) luua; kuhja teha; (sõnnikut koormasse) tõsta'
vepsa loda '(kangast) luua; uudismaad teha; kuhja teha'
Lule saami låkŋōt, lågŋit 'tõsta', låkŋånit 'tõusta, õhku tõusta'
? ersa ľijems '(kangast) looma; (viisku) alustama'
? mokša ľijəms '(kangast) looma; (viisku) alustama'
mari loŋaš 'tuulama; (pead) raputama; kiikuma, õõtsuma; kiigutama, kõigutama, väristama'
Läänemeresoome-mari või läänemeresoome-volga tüvi. Esialgne tähendus on olnud ilmselt 'heitma, üles v ära viskama'. Tuletise lõim tüves on toimunud muutus o › õ. Tuletis lojus on ilmselt moodustatud mineviku kesksõnast ja s-liitest ning tähendus on olnud 'loodu', hiljem on tähendus kitsenenud, nt soome van srmt luodus 'loodud olend, koduloom'. Eesti keelest on tõenäoliselt laenatud liivi van lojū 'mära'. Eesti keelest on laenatud eestirootsi lōm 'noodavedu; noodatäis; üks noodaveo kord' (← loomus 'noodatäis kalu; üks noodaveo kord; kalasaak üldse') ning liivi või eesti keelest läti loms 'kalasaak', mrd luōma 'kalasaak; püügikoht; -kord'. Vt ka loe, loobuma, looja, loopima, loosklema, loovutama.

lõugutama : lõugutada : lõugutan 'tööriistaga linavarsi murdma; (tagaselja) vatrama; suud pruukima, väljakutsuvalt v häbematult rääkima'
● vadja loukata '(millegi) vahele jätta, pigistada lasta; kinni jääda, kinni pigistatud saada; lonkida'
soome loukuttaa 'lõugutada; lõnksutada, kolksutada'
isuri louguttaa '(lina) lõugutada'
Aunuse karjala loukuttua '(lina) lõugutada'
lüüdi loukuttada '(lina) lõugutada'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi.

lööma : lüüa : löön 'hoopi v hoope andma; hoobiga heli tekitama; hooga liikudes paiskuma; energiliselt midagi tegema; (järsku) hakkama; järsku muutuma'
◊ lööbima, lööve
● liivi lüöb (oleviku ains 3P) 'lööb'
vadja lüvvä 'lüüa, peksta; lasta'
soome lyödä 'lüüa, peksta'
isuri löövvä 'lüüa; niita'
Aunuse karjala ľüvvä 'lüüa, taguda, peksta'
lüüdi lüödä 'lüüa'
vepsa ľöda 'lüüa, peksta; saviahju laduda; vikatit pinnida'
mari lüjaš 'laskma, tulistama'
komi li̮jni̮ 'laskma; heitma'
mansi laj-, liγ- 'heitma, viskama; paiskama'
ungari lő 'laskma, tulistama'; mrd 'lööma'
Soome-ugri tüvi. Vt ka leidma.

muks : muksu : muksu '(kõva) kühmuke, mügar'; kõnek 'müks'
● soome muksia 'klobida', muksu 'löök, hoop, müks'
isuri muksaa 'tasakesi toimetada'
karjala mukšata '(pehmelt) ümber ajada, kukkuda lasta', mukšu '(pehme) löök'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt müks.

panema : panna : panen 'asetama, paigutama; teise asendisse, seisundisse v olukorda seadma; mingit tegevust v seisundit esile kutsuma; määrama'
◊ panetama
● liivi pānda 'panna, asetada; käskida, (teha) lasta'
vadja panna 'panna, asetada; tegema panna, sundida; määrata; teha, ehitada, asutada; laimata, sõimata'
soome panna 'panna, asetada; määrata; sundida; teha'
isuri panna 'panna, asetada'
Aunuse karjala panna 'asetada, paigutada'
lüüdi panda 'panna, asetada'
vepsa panda 'panna, asetada; määrata; teha'
? ersa pańems 'küpsetama'
? mokša pańəms 'küpsetama; põletama'
udmurdi poni̮ni̮ 'panema, asetama; sugulises vahekorras olema; määrama'
komi pe̮nni̮ 'sugulises vahekorras olema (mehe kohta)'
handi pӑn- 'panema, asetama'
mansi pin- 'panema, asetama'
neenetsi pe’- 'panema, asetama'
eenetsi pu(ŋ)- 'panema, asetama'
nganassaani χuan- 'panema, asetama'
sölkupi pe̮n- 'panema, asetama'
kamassi pel-, hel- 'panema, asetama'
matori he̮n- 'panema, asetama'
Uurali tüvi. Vt ka eetma.

sattuma : sattuda : satun ~ sattun 'juhuslikult kuhugi tulema v mingisse olukorda jõudma; juhtumisi esinema v ette tulema; tabama, millegi pihta minema'
● vadja sattua 'kuhugi sattuda, pihta sattuda; ärrituda, end häirida lasta'
soome sattua 'tabada, pihta minna; sattuda, juhtuda; haiget teha, valus olla'
isuri sattua 'tabada, pihta minna; sattuda, juhtuda; haiget teha, valus olla'
Aunuse karjala sattavuo, sattuokseh 'end vigastada, haiget saada'
lüüdi satattada 'viga teha; haiget teha'
vepsa satatada 'viga teha; haiget teha'
ersa satoms 'piisama; saama, jääma; küündima, ulatuma'
mokša satəms 'piisama; saama, jääma; küündima, ulatuma'
Läänemeresoome-mordva tüvi. On arvatud, et võib olla vana tuletis saama või sadama tüvest.

soovima : soovida : soovin 'tahtma'
◊ -soodu, sootu
? ← indoeuroopa *suH-é-
vanaindia suváti 'ajama, liikuma panema; lubama (jumala kohta)'
● vadja soovia 'soovida, tahta; ennustada'
soome suoda 'lubada, lasta; pakkuda, anda; näha, soovida, tahta'
? lüüdi su sõnaühendis ei su 'ei saa'
komi śini̮ 'lubama; soovima'
Eesti ja vadja vastetes on liide -vi-. Sama indoeuroopa allikas võib olla laenatud sõnas sõudma. Vt ka soodus, soosima, soostuma.

sõõrd : sõõru : sõõrdu 'ale, mullaga katmata kütis'; mrd 'väike kodulähedane taraga piiratud heina- v karjamaa; hagudest tara'
● vadja sõrto 'ale, kütisemaa', sõrtu 'tuulemurd'
soome sortaa 'rõhuda; maha suruda; vaevata; kõrvale ajada'
isuri sortaa 'rõhuda'
Aunuse karjala sordua 'maha kukkuda lasta; alla visata; vette lasta; maha murda'
lüüdi sortta 'maha raiuda, langetada'
vepsa sorta 'maha pillata; langeda lasta; maha paisata, langetada, murda; maha murda, lõhki kiskuda'
Läänemeresoome tüvi. Häälikulise koostise põhjal on oletatud, et tüvi on germaani laen, kuid sobivat allikat ei ole leitud. Vt ka sõõr, sõõrduma.

togima : togida : togin 'müksima; taguma, (kergelt) peksma'
● ? vadja tõkkua, tokkua '(maha v ära) kukkuda, langeda', tõkuttaa, tokuttaa 'maha pillata, kukkuda lasta'
? soome tokata 'torgata, pista'; mrd 'näksata, kinni haarata'; mrd tokia 'tirida, tõmmata', tokoa 'tirida, tõmmata; nokkida, taguda'
? isuri tokkua 'kukkuda, langeda', toguttaa 'pillata, kukutada'
? Aunuse karjala tokata 'longata, liibata; lüüa; kiiresti teha'
? lüüdi ťš́okaita 'torgata, pista'
? vepsa čoke͔ita 'torgata, pista'
Võib olla häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades toksima, tonkama. Lähedasi häälikuliselt ajendatud tüvesid leidub ka kaugemates sugulaskeeltes, nt ersa tokams 'puudutama; tabama, pihta saama' ja mokša tokams 'puudutama; lööma; varastama'. Teisalt on arvatud, et võib olla tüve tokk2 reeglipäratu variant.

tooma : tuua : toon 'midagi v kedagi kusagilt kaugemalt kellelegi v kuhugi lähemale toimetama; (kusagilt) välja võtma v tõmbama, (kedagi v midagi) ilmsiks v avalikuks tegema; juhtima, suunama; avaldama, esitama; midagi tagajärjena esile kutsuma, mingit seisundit põhjustama; andma; sünnitama, poegima'
? ← indoeuroopa *doh₃-
vanaindia dádāti (oleviku ains 3P) 'annab'
leedu duoti 'andma'
● liivi tūodõ 'kaugemalt lähemale toimetada'
vadja tuvva 'kaugemalt lähemale toimetada; sünnitada, poegida'
soome tuoda 'kaugemalt lähemale toimetada; juhtida, suunata; esile tuua, tõstatada; tagajärjena esile kutsuda, põhjustada'
isuri toovva 'kaugemalt lähemale toimetada; sünnitada, poegida'
Aunuse karjala tuvva 'kaugemalt lähemale toimetada; kaasa tuua, põhjustada; juhtida, viia; anda, juhtuda lasta (jumala kohta)'
lüüdi tuoda 'kaugemalt lähemale toimetada; sünnitada, poegida'
vepsa toda 'kaugemalt lähemale toimetada; sünnitada, poegida'
lõunasaami doekedh 'müüa'
ersa tujems 'kaugemalt lähemale toimetama'
mokša tujǝms 'kaugemalt lähemale toimetama'
handi tu- 'tooma, viima'
mansi tūl- 'kaugemalt lähemale toimetama'
? ungari tojik 'munema'
neenetsi ta- 'kaugemalt lähemale toimetama; andma'
eenetsi ta- 'kaugemalt lähemale toimetama; andma'
nganassaani tǝtu- 'kaugemalt lähemale toimetama'
sölkupi tat- 'kaugemalt lähemale toimetama'
kamassi tet-, det- 'kaugemalt lähemale toimetama; andma'
Ungari vaste on kaheldav tähenduserinevuse tõttu. Vt ka toim ja tootma.

tootma : toota : toodan 'sihipäraselt hüviseid looma; produtseerima, valmistama'
← soome tuottaa 'tuua lasta; valmistada, teha, luua; anda, tekitada, produtseerida; põhjustada, esile kutsuda, kaasa tuua'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal. Soome sõna on tuletis tooma tüvest.

törisema : töriseda : törisen 'tugevat madalat põrisevat heli kuuldavale laskma; torisema, porisema'
● vadja törisä 'lobiseda, vadrata'
soome töristä 'tugevat madalat põrisevat heli kuuldavale lasta; lobiseda, vadrata'
isuri törissä 'lobiseda, vadrata'
Aunuse karjala töriž- 'soriseda, soliseda; toriseda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades torisema, jörisema, lörisema, mörisema, törts.

virutama : virutada : virutan 'tugevasti lööma v viskama; hoogsalt tegema'
◊ virus
● liivi vie’rtõ 'loputada'
vadja viruttaa 'loputada'
soome virua 'lebada; vedeleda; vireleda'; mrd viruttaa 'loputada; venitada; lüüa'
isuri veruttaa 'loputada; venitada; tappa'
Aunuse karjala viruttua 'lasta lamada'
Läänemeresoome tüvi. Tuletusliiteta tüvi on säilinud murdesõnas viruma 'tuuseldama'. Vt ka virelema ja viru .