[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

julk : julga : julka 'lühike pikergune tükk mingit ainet, junn'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Eesti keelest on laenatud eestirootsi iulk '(halvustavalt) pere noorim laps'.

jõnglane : jõnglase : jõnglast 'väike laps' jõngermann

kainik : kainiku : kainikut '7 kuni 12 aasta vanune laps' kaine

kass : kassi : kassi 'kaslaste hulka kuuluv koduloom (Felis catus domesticus)'
← vene kóška, mrd košá, košára, košúra 'emakass'
Kuna vene keeles ei esine häälikuliselt täpselt laenuallikaks sobivat sõna, siis on arvatud, et laenatud on eri liidetega sõnadest üldistatud tüvi koš-. On oletatud, et sõna võib olla ka vanem, vanavene laen, sel juhul on selle vaste liivi kaš 'kass' ja võib-olla ka soome mrd kasi 'kass; vilgas, tragi (poiss)laps; lurjus', isuri kasi 'kass', Aunuse karjala kaži 'kass', lüüdi kaži 'kass' ja vepsa kaži͔ 'kass'. Eesti keelest on laenatud soome mrd kassi 'kass'.

kiduma : kiduda : kidun 'viletsaks, põduraks muutuma, vilets, põdur olema, kiratsema'
● liivi ki’ddõ 'põdeda, kiduda'
soome kitua 'valu kannatada, piinelda, vaevelda; kiduda, kiratseda; virelda'
Aunuse karjala kiduičče- 'vaevelda, kannatada, põdeda'
lüüdi kiduita 'vaevelda, pikalt põdeda'
Läänemeresoome tüvi. On ka oletatud, et soome-ugri tüvi, mille kaugemate sugulaskeelte vasted on udmurdi ki̮ž 'haigus, haigusvaim', komi van srmt ki̮ž 'surnult sündinud laps' ja handi kä̆si 'haigus; haige', kuid seda on peetud kaheldavaks. Eesti keelest on laenatud eestirootsi kitåt 'haiglane, põdur, vaevatud'.

klaps : klapsu : klapsu '(tuhm) klõps, (kerge) plaks'
? ← saksa Klaps 'laks, plaks'
Võib olla ka häälikuliselt ajendatud omatüvi, tüve laps2 variant. Saksa sõna on tähendust kahtlemata mõjutanud.

klutt : kluti : klutti 'poisipõngerjas'
? ← rootsi kludd 'lohakalt tehtu, soperdis; nutsakas; soperdaja, vusserdaja', mrd kḷωddo, kḷoddo 'kamakas, tomp; (väike) laps, põngerjas, jõmpsikas; kohmakas tüdruk v naine'
Murdesõna klutt '(karva-, villa)tutt; klimp' on laenatud eestirootsi murretest, ← eestirootsi klωt 'villatükk'. Tähendust 'poisijõmpsikas' eestirootsi murretest registreeritud ei ole.

kõurik : kõuriku : kõurikut 'raskesti kasvatatav laps' kõver

kõver : kõvera : kõverat 'mitte sirge, vaid kaari, lookeid, jõnkse vms omav'
◊ kõurik, kõõrdi
● liivi kõ’urõ 'kõver'
vadja kovera 'kõver'
soome kovera 'õõnes, õõnestatud; nõgus'
isuri kovveera 'kõver'
Aunuse karjala kover 'kõver'
lüüdi koverduda 'sügavalt kummarduda'; koverdazetta 'küüru tõmbuda, kummarduda'
vepsa kover 'kõver'
? mokša kovardams 'kokku keerama, rullima, rulli keerama'
Läänemeresoome või läänemeresoome-mordva tüvi. Tuletises kõõrdi on v vokaalide vahelt kadunud, < kõverdi. kõurik on murdevariandist kõur 'suur puujändrik' kirjakeeles 1960. aastatel moodustatud tuletis, millele on antud uus tähendus 'raskesti kasvatatav laps'.

laks : laksu : laksu 'heledalt kõlav löök'
◊ plaks
● liivi laks 'kõrvakiil'
vadja plaksu 'plaks, laks'
soome van srmt laksahtaa 'kiiresti matsutavat häält teha'
isuri plaksudella 'plaksutada'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades laps2, latsuma, loksuma, luksuma, lõks, naksama, pliks, lakatama. Eesti keelest on laenatud eestirootsi bḷåks 'lööma, peksma; plaksuma, paugutama; löök, plaks'.

laps1 : lapse : last 'inimene sündimisest kuni sugulise küpsemise alguseni; järglane, poeg v tütar'
○ lõunaeesti lats
● liivi läpš 'laps'
vadja lahsi 'laps; (looma, linnu jne) poeg'
soome lapsi 'laps'
isuri laps 'laps'
Aunuse karjala lapsi 'laps'
lüüdi lapš 'laps'
vepsa lapś 'laps; lapsuke'
? ersa lavś 'häll'
? mokša lavks 'häll'
? mari lepš 'häll; lapse kandekorv'
? neenetsi jebcᵊ 'häll'
? eenetsi liču 'häll'
? nganassaani labsə 'häll', labsǝkǝǝ 'noorim laps'
? sölkupi ćopsǝ 'häll'
? kamassi ťeps 'häll'
Läänemeresoome või uurali tüvi. Kaugemate sugulaskeelte vasted on kaheldavad tähenduserinevuste tõttu. Eesti keelest on laenatud baltisaksa Laps 'laps'.

laps2 : lapsu : lapsu 'laks, löök'
● liivi laps 'kõrvakiil'
vadja lapsaa 'tatsuda, tatsata', klapsata 'tatsuda'
soome van srmt lapsahtaa 'kiiresti liigutada; lipsata; libiseda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades laks, latsuma. Vt ka klaps.

latsuma : latsuda : latsun 'korduvalt latsti tegema, platsuma, plätsuma'
◊ platsuma
● vadja latsottaa, latsuttaa '(kergelt patsutades) siluda, tasandada'
soome latsoa 'tasandada'
Aunuse karjala lačeta 'tasandada, vajutada, suruda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi, võib olla sama mis sõnas latsakil. Lähedane tüvi on nt sõnades litsuma, lotsis, lutsima, lätsima, mats2, laks, laps2.

leema : leeda : leen 'tulevikus olema; vahest, vist küll olema'
● liivi līdõ 'olla (tulevikus); vist olla'
vadja leevvä 'olla (tulevikus), tulla; pidada, sunnitud olla'
soome lienee, lie (oleviku ains 3P) 'vist, küllap on'
isuri liijjä 'olla (tulevikus); vist olla'
Aunuse karjala liennou, liennöu (oleviku ains 3P) 'on (tulevikus võimalik)'
lüüdi ľiettä 'piisata, küllalt olla; tulla, saabuda; juhtuda, toimuda'
vepsa ľińďä 'olla (tulevikus), tulla, sattuda; piisata'
saami leat, leahkit 'olla'
? ersa ľevks 'poisike, laps'
? mokša ľäfks 'poisike, laps'
mari lijaš 'olema; võimalik olema; saama (kellekski); juhtuma; poegima'
udmurdi lui̮ni̮ 'olema, tulema (kellekski); võimalik olema'
komi loni̮ 'olema, tulema, sündima; pidama'
ungari lesz 'hakkama, saama, tulema'
Soome-ugri tüvi. 1970. aastatel soovitati vanemas kirjakeeles ja murretes tuntud tüve elustada vadja keele eeskujul tuleviku väljendamise tähenduses.

maim : maimu : maimu 'vastsest kujunenud kalapoeg; väike laps'
? ← alggermaani *maiwa-z
vanaislandi mjór, mjár, mær 'kõhn, sale'
vanarootsi miōr 'kõhn, sale'
● vadja maima 'lõhi'
soome mrd maima 'väike kala, sööt'
Aunuse karjala maimu 'väike (kuivatatud) kala'
lüüdi maim 'väike kala, sööt'
vepsa ma͕im 'väike (kuivatatud) kala; kalapurikas'

mudilane : mudilase : mudilast 'väike laps'; van 'mudil, väike merede põhjakala (Gobius)'
◊ mudil
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas mutukas. Eesti keelest on laenatud eestirootsi muto- liitsõnas muto-lā 'putukate parv'.

mumm2 : mummu : mummu 'suurem ümmargune täpp; nupuke, nups'
● liivi mūma (osastav mummõ) 'sääremari; kalamari'
isuri mummukkaine 'konnapoeg, kes ei ole veel täielikult välja arenenud'
karjala mummero 'väike laps v loom; kohmitseja', mummoi 'raas, iva; tükike'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi, võib olla sama mis mumm1.

määr-3 liitsõnas määrkass 'pärdik; kasimatu laps'
← alamsaksa merkatte 'pärdik, pikasabaline ahv'
← saksa Meerkatze 'pärdik, merikass'
Alamsaksa ja saksa allikas on liitsõna: mer, Meer 'meri' + katte, Katze 'kass'. Laenamisel on liitsõna teine osis tõlgitud. Murretes on kasutatud ka tõlkimata varianti määrkatt 'määrkass' ja vanemas keeles tõlkelaenu merikass '(rohe)pärdik'. Laenatud võib olla ka alamsaksa ja saksa sõnade rootsi vaste, marakratt.

mürsik : mürsiku : mürsikut 'murdeealine, 11–15-aastane laps'
Tehistüvi 1960. aastatest, impulss-sõnad on olnud mürsk, soome myrsky 'torm' ja mürts.

nõbu : nõo : nõbu 'onu- v lellepoeg v -tütar, tädi- v sõtsepoeg v -tütar'
← balti
leedu van kirjak nepuotis, nepatis 'lapselaps; venna- või õepoeg, nõo poeg', neptė 'poja- või tütretütar'
● soome mrd nepaa 'nõbu; nõo laps'
-u sõna lõpus on vana liide.

onu : onu : onu 'ema v isa vend'; mrd 'ema vend'; lastek '(vanem) võõras meesisik, eakam meesisik'
● vadja ono 'onu'
soome eno 'ema vend'
isuri enoi 'ema vend'
saami eanu 'ema vend; ema tädi- või onupoeg; õe laps (onule), nõo laps (ema tädi- v onupojale)'
? komi un 'tädi, ema vanem õde, ema vanema venna naine'
? neenetsi ńińeka, ńeka 'vanem vend, isa noorem vend'
? eenetsi ina 'vanem vend'
? nganassaani ńenne 'vanem vend'
? sölkupi inǝ 'vanem vend'
Vana tuletis samast tüvest mis sõnas enam.

orb : orvu : orbu 'vanemateta laps; laps, kelle üks vanematest on surnud'
← soome orpo 'orb, vaeslaps'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal. Soome tüvi on indoiraani laen, ← algindoiraani *arbha-s, mille vasted on vanaindia árbha-ḥ 'väike, nõrk, noor', ladina orbus 'orb; lesk'; tüvel on vasteid ka teistes soome-ugri keeltes.

pai : pai : paid 'hellitav silitus; hea, armas, sõnakuulelik, vagur'
● liivi paijõ 'silitada'
vadja pai 'hea, kuulekas'
soome mrd paija 'mänguasi', paijata 'paitada'
? Aunuse karjala bai bai 'äiu-äiu, tudule, tuttu'
? karjala paiju, baiju 'äiu-äiu; häll'
Karjala ja Aunuse karjala vasted on vähemalt osaliselt laenatud vene keelest, ← vene baj-baj 'äiu-äiu; tudule, tuttu', báju(ški)-bajú 'äiu-äiu'. Häälikuliselt ja tähenduselt lähedasi sõnu on ka teistes keeltes, nt vene páin'ka 'pai laps', soomerootsi paj(a) 'mänguasi', baltisaksa pai 'kuulekas', hollandi paaien 'rahustama, paitama', alamsaksa paeyen 'paitama'. Osaliselt võivad sõnad olla rööpselt kujunenud, osaliselt aga laenatud. Eesti keelest on ilmselt laenatud eestirootsi pai 'paitama, silitama', pais 'hea; sõnakuulelik' ja võib-olla ka läti lastek pai 'kuulekas'.

pamp : pambu : pampu 'mingisse kattesse seotud ebamäärase kujuga pakk hrl pehmeid esemeid, komps'
● ? liivi pāmpa 'pats, palmik'
soome pamppu 'midagi ümarat (lühike täidlane inimene, kartuli vili vms); hundinuia tõlvik; äss, tuus, boss'
isuri pamppu 'lume- v savipall'
karjala pamppu 'väike ümar laps'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Soome vastet on võinud mõjutada rootsi pamp 'paks inimene; boss'. Vt ka mampel, pampel.

peen : peene : peent 'suhteliselt väikese läbi- ning ümbermõõduga; pisikestest osistest koosnev; ülimalt täpne; vaevumärgatav; kvaliteetne, väärtuslik'
? ← alggermaani *spēni-
vanaislandi spánn 'õhuke lapik puu, liist'
vanarootsi spān 'laast'
saksa Span 'laast'
● liivi pīentõ 'peenike'
vadja peeni 'väike, peen; vaikne, tasane; vastsündinud laps v loom'
soome pieni 'väike, madal, tühine'
isuri peen 'väike; madal (vesi)'
Aunuse karjala pieni 'väike'
lüüdi pień 'väike'
vepsa peń 'väike'
Germaani päritolu on kaheldav eeldatava tähendusmuutuse 'laast, liist, riba' > 'väike' tõttu. Sama germaani tüvi on sõna põõn laenuallikas. Vt ka pisike.

poeg : poja : poega 'otsene meessoost järglane; looma otsene järglane; pistik, tütartaim vms'
○ lõunaeesti poig, kirderanniku poig
◊ poiss
● liivi pūoga (osastav pȯigõ) 'poeg, looma poeg'
vadja poika 'poeg; poiss, noormees; looma, linnu poeg'
soome poika 'poiss; poeg; looma, linnu poeg'
isuri poiga 'poiss; poeg; looma poeg'
Aunuse karjala poigu 'poeg; looma poeg'
lüüdi poig(e͔) 'poeg; looma poeg'
vepsa poig 'poeg; looma, linnu poeg'
? ersa bujo, pijo 'lapselaps'
udmurdi pi 'mees, poeg; laps; looma poeg'
komi pi 'mees, poeg; laps; looma poeg'
handi păχ 'poeg'
mansi piγ 'poeg; poiss'
ungari fi '(hrv) poiss; looma poeg', fiú 'poiss; poeg'
Soome-ugri tüvi. Läänemeresoome keelte sõnades võib olla vana liide, vormid poja, pojuke(ne) võivad olla tekkinud nõrgaastmelise tüve poja- üldistumisest või neis on vana liiteta tüvi. Sõnas poiss on vana liitelaadne element. Läänemeresoome keeltest (ilmselt soome keelest) on sõna laenatud skandinaavia keeltesse, rootsi pojke 'poiss', norra poik, poike 'poiss'. Eesti keelest on laenatud baltisaksa Poiso 'väike poiss' (← poisu) ja soome mrd poissi '(väike) poiss' ning võib-olla ka isuri poissi 'poiss', vadja poissi 'poiss, noormees'.

poiss : poisi : poissi 'meessoost laps; noormees' poeg

põngerjas : põngerja : põngerjat '(väike) laps'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Teisalt on arvatud, et võib olla tüve jõnger- reeglipäratu variant, jõngermann.

põnn : põnni : põnni '(väike) laps'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Tõenäoliselt on vähemalt tähendust mõjutanud punn1.

sell : selli : selli 'meistri teenistuses olev kutsealase väljaõppe saanud käsitööline'; kõnek 'meessoost isik, laps, loom'
← alamsaksa selle, geselle 'kaaslane, seltsiline; käsitööline'
Eesti keelest on laenatud eestirootsi säll liitsõnas köpmans-säll 'poesell'. Laenatud on ka sama tüve tuletis, selts. Vt ka vander.

tillu : tillu : tillut '(väga) väike, pisike; väike laps, tita'
● soome mrd tilli 'tillu (hellitavalt lapse kohta); raas, kübe', tillikka 'väike lill v laps'
Tõenäoliselt häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi, võib olla sama mis sõnas tilder. Lähedane tüvi on nt sõnas tall1. On ka arvatud, et tüve vaste on komi ʒ́oľa 'väike'.