[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

hatt1 : hata : hatta 'emane koer, lita; liiderlik naine, hoor, armuke'; mrd 'pealetükkiv inimene, keelekandja'
● ? soome mrd aatta 'liidrlik naine, libu'
Võib olla sama tüvi mis sõnas hatt2. Tüve on peetud ka germaani laenuks, ← alggermaani *χaþ(a)rō, mille vaste on vanaülemsaksa hadara 'lapp, narts'.

jama2 : jama : jama mrd 'ühenduskoht'
● vadja jamo, jamaus 'jama, liitekoht'
soome mrd jama 'võrgu liitekoht; ühenduskoht; piir; vaheaeg'
isuri jame 'võrgu liitekoht'
Aunuse karjala jamuo 'võrke ühendada'
lüüdi ďamoda 'võrke ühendada'
? ersa -jav liitsõnas kijaks-jav 'põranda ühenduskoht'
Läänemeresoome või läänemeresoome-mordva tüvi. On ka arvatud, et läänemeresoome tüve vaste on saami juomek 'kaksik'. Häälikuliselt ja tähenduselt lähedane tüvi on turgi keeltes, nt türgi jama 'paik, lapp'.

klapp : klapi : klappi 'mingi eseme üht serva pidi kinnitatud liikuv osa, seadis hrl mingi ava katteks; seadis masinas v torustikus auru, vedeliku v gaasi läbipääsu reguleerimiseks; pillikeres olevat ava sulgev ja avav mehhanismiosa puhkpillil; vere tagasivoolamist takistav õhuke kilejas siseseina kurd veresoontes; (kokku)sobimine, kooskõlas olemine'
○ lapp
← saksa Klappe 'klapp, sulgur; ventiil; (südame)klapp; õhuaken; ahjuklapp, siiber'
Samatüveline tegusõna klappima on tõenäoliselt samuti saksa keelest laenatud, ← saksa klappen 'tõstma, pöörama; klappima, sobima; laabuma'.

lapp : lapi : lappi 'tükk, väike osa'
← alamsaksa lappe 'kanga v naha tükk, räbal'
Samatüveline tegusõna lappima on samuti laenatud, ← alamsaksa lappen 'paikama, tükkidest kokku seadma; parandama'. Eesti keelest on laenatud soome mrd lappi 'kinga kontsaplekk, kontsaraud'.

lipp1 : lipi : lippi 'kitsas ja õhuke lauake, liist; väike lapp'
● vadja lipittsa 'viskelabidas, hauskar'
soome lippi 'tohust kulp, kapp'
isuri lippoja 'süüa (lusikaga)'
Aunuse karjala lippi 'tohust kopsik; (madal) kauss, ööpott'
lüüdi lipitš 'tohust kopp'
vepsa lipitš 'tohust kopp'
Läänemeresoome tüvi.

lupakas : lupaka : lupakat 'kalts, narts; iseloomutu v närune inimene'
◊ lupard
← läti lupata, lupats 'lapp, kalts, narts; lurjus, kaltsakas'
Teisalt võib olla häälikuliselt ajendatud tüvi, lähedane tüvi on nt sõnades lipakas, lipp2, ja lapakas, lappama.

paik : paiga : paika 'ruumi, pinna, joone punkt v piirkond; katkise v kulunud koha parandamiseks v tugevdamiseks kasutatav lapp, riide-, naha- vm tükk'
← alggermaani *spaikā
rootsi mrd spaik 'sälk, sisselõige puul; kodar'
vanainglise spāca 'kodar'
vanaülemsaksa speihha 'kodar'
● liivi pāika 'koht; talu; lapp'
vadja paikka 'koht; lapp'
soome paikka 'koht; lapp'; mrd 'rätt'
isuri paikka 'koht; lapp'
Aunuse karjala paikku 'rätt; lapp; riba, siil'
lüüdi paik 'rätt; lapp; koht'
vepsa paik 'rätt; lapp; koht'
Läänemeresoome keeltes on toimunud tähenduse areng 'sälk, sisselõige' > 'teist värvi koht, laik' > 'lapp; koht'. Eesti keelest on laenatud läti mrd paikāt 'lohakalt õmblema, paikama'.

siil2 : siilu : siilu '(pikk kitsas) lapp või riba'
● soome van srmt siulu 'hõlm, siil, ots; tükk, lapp'
On peetud häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüveks. Teisalt on oletatud, et tüvi on germaani või skandinaavia laen, ← alggermaani *sigla, algskandinaavia *siγla, mille vasted on nt rootsi segel 'puri', saksa Segel 'puri'. Selle tüve vasted on laenatud sõnades seil, seilama. Vt ka seelik.

säie : säigme : säiet '(lõnga) heie; (nööri, köie vm) keere'
◊ seiguma
● vadja säije, säikä 'säie, keere'
soome säie 'säie, keere; heie; kiud'
isuri säije 'säie, keere'
Aunuse karjala säigi 'keere; riba, lapp; lihaskiud, -kude'
lüüdi šäigiž 'säie'
vepsa säigiž 'korraga pekstavate viljavihkude rida', seikťem 'keere; juuksesalk'
Tõenäoliselt tuletis seadma tüvest.