[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 5 artiklit

lage : lageda : lagedat 'avar; tühi, paljas'
algskandinaavia *lāǥija-
vanaislandi lægi 'randumiskoht, ankruplats'
vanarootsi læ̅ghe 'randumiskoht, ankruplats'
alggermaani *flakja-z
vanaislandi fleki 'võrest ja plankudest rinnatis, varikatus; punutud katusealune, laudadest sild'
liivi lagdõ 'puudeta, tühi, avar; lagendik'
vadja lakõa 'sile, tasane; lage; avar'
soome lakea 'lage, avar; tasane, lame'
isuri lakkiia 'tasane; sile'
Aunuse karjala lagei 'tasane; lage koht, tasandik'
lüüdi laged 'lage'
vepsa laged 'lage'
Sama skandinaavia või germaani tüvi on laenatud sõnas lai. Vt ka laastama.

lape : lappe : lapet mrd '(värava, ukse, akna, ka sea vm looma) külg'
lapuline
liivi lapīņ, lapīt 'küljetsi; põigiti'
soome mrd lappea, lape '(lapik) külg; nõlv'
Aunuse karjala lappieh 'eemale, kõrvale', lappielaine 'kõrvaline, võõras'
vepsa lapt 'külg, serv, kõrvaline koht'
saami láhppat 'mööda'
Läänemeresoome tüvi. Kaugemate sugulaskeelte sõnad, mida on sageli peetud selle tüve vasteteks, nt ersa lapuža 'sile, tasane; madal; tasane, lausk; avar', mokša lapš, lapǝš 'lame, lapik', mari lap 'madal', udmurdi lap, lape̮g 'madal', komi lap 'lame külg, (labida, käe) laba', handi lăpsək 'lame, madal', ungari lapos 'lame, lapik' ja neenetsi lǝbćojə 'lapik, lame', on ilmselt rööpselt tekkinud häälikuliselt ajendatud sõnad. Need ei sobi vasteteks häälikulistel ega ka tähenduslikel põhjustel. Saami vaste on tõenäoliselt läänemeresoome keeltest laenatud. Vt ka lapi.

latakas : lataka : latakat 'suur lai ja lame; suur tükk, lahmakas'; kõnek 'hoop'
latikas
vadja latakko 'välu, (rohune metsa)lagendik', latikkõ 'lame', latikka 'latikas'
soome lattea 'lame, lapik', mrd latikka 'väike latikas; mardikas v muu putukas'
isuri ladistusella 'muljuda, pigistada saada', ladikka 'väike särg v latikas'
karjala latakka 'lame, lapik', latikka 'putukas, mardikas; villasest lõngast tehtud pael'
lüüdi laťikko 'väike latikas'
Võib olla häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Kaugemate sugulaskeelte sõnad, handi ᴧoptǝχ 'madal, lausik, lame', neenetsi lǝbta 'madal, tasane maa', eenetsi lota 'tasane maa', matori lapta 'madal', on sel juhul tõenäoliselt rööpselt tekkinud. Lähedane tüvi on sõnades litakas, lutakas. Teisalt on arvatud, et võib olla germaani või balti laen, ← alggermaani *flata-z, mille vasted on vanaislandi flatr 'lame, tasane', vanarootsi flater 'lame, tasane', või ← balti tüvi, mille vasted on leedu platus 'lai, avar', läti plats 'lai, avar; kauge'.

latsakil 'laabakil, lohakalt lösakil (pikali)'
laatsakil
soome latsakka 'lame, lapik; lössis'
Aunuse karjala lačču 'lauge, madal; tasane, sile'
lüüdi laťś(u) 'tasane, lame'
vepsa lačak 'lössis, lame, lapik, nõgus; kulunud'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi, võib olla sama mis sõnas latsuma.

plaan1 : plaani : plaani 'kavatsus, mõte, nõu, tegevuskava; ajakava, seda kajastav tabel, graafik vms; maapinna, asula, ehitise vm objekti rõhtprojektsiooni vähendatud kujutis (joonisena v joonistena); laad, vaatenurk, aspekt'
laan
saksa Plan 'plaan, kava; kavatsus; joonis, projekt; kaart'
Paljudes keeltes tuntud tüvi on algselt pärit ladina keelest, ← ladina planus 'tasane, lame'. Samatüveline tegusõna plaanima võib olla samuti laenatud, ← saksa planen 'plaani koostama, kavatsema, kavandama'.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur