[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

aba-1 liitsõnas abaluu 'lame kolmnurkne luu õlavöötmes, labaluu' abu

kalju : kalju : kaljut 'ümbruskonna pinnast esile ulatuv kõvakivimiline paljand; massiivne järskude nõlvadega kivipangas'
← alggermaani *χallⁱjōn-
vanaislandi hella 'lame kivi, kiviplaat, (lame) kalju'
vanarootsi hælla 'kalju'
rootsi häll 'kalju; (kivi)plaat'
● vadja kaľľo 'kalju'
soome kallio 'kalju'
isuri kallio 'kalju'
Aunuse karjala kaľľivo 'kalju'
lüüdi kaľľ(ii), kaľľivo 'kalju; kivihunnik'
vepsa kaľľ 'kalju; kivikarjäär'

kammeljas : kammelja : kammeljat 'lame merekala (Scophthalmus maximus)' kammits

karask : karaski : karaskit 'hapupiimaga tehtud odra- v nisujahutaignast kakk'
? ← läti karaša 'sepik, karask'; mrd karaška, karša 'sai; lame jämedast, tumedast jahust kook, (lühemat aega hapendatud) jämedast nisujahust v odrajahust leib'
On ka arvatud, et laenusuund on vastupidine: läti sõna on eesti keelest laenatud. Veel on oletatud, et sõna on tuletis samast tüvest mis sõnas karge.

kurikas : kurika : kurikat 'lame käepidemega puunui'
● vadja kurikka 'kurikas'
soome kurikka 'kurikas; kaigas, kepp'
isuri kurikka 'kurikas'
Aunuse karjala kurikku 'kurikas'
lüüdi kuŕikk 'kurikas'
vepsa kurik 'kurikas'
On arvatud, et tuletis uurali tüvest, mille vasted on vanema murdekeele sõna kuurask 'nuga', vadja kuras 'nuga, puss', Ume saami gürra 'väike vilets nuga', neenetsi χǝrᵊ 'nuga' ja matori kuru 'nuga'.

laba : laba : laba 'tööriista, eseme vm lai ja lame osa; (jala, suka) pöid'
● liivi labā 'lame pind; laba, lusika kaha'
vadja lapa 'laba'
soome lapa 'piht; turi; laba'
isuri laba '(aeru)laba'
Aunuse karjala laba 'laba; koonlalaud'
lüüdi laba 'hobuse turi; (aeru)laba; lant, koonlapuu istelaud'
vepsa laba 'koonlalaud; (jala)laba'
Inari saami lyepi 'laba'
? mansi -lop liitsõnas kātlop 'kämblalaius'
? neenetsi ləb́a 'aer, mõla'
? eenetsi lobe 'aer'
? nganassaani labaŋ 'aer'
? sölkupi lapu 'aer, mõla'
? matori lia 'aer'
Läänemeresoome-saami või uurali tüvi. Vt ka labidas, labu.

labu : labu : labu 'heinasaad'
● vadja lappu, lapussi 'kraasitäis (heiet), heiderull'
soome mrd lapo 'hangutäis heina; väike heinasaad'
isuri labo, lavo 'heinahunnik'
Aunuse karjala labeh, laboh 'kraasitud villatopp; pealmine vajunud heinakiht'
lüüdi labeh 'lame (villa-, kraasitud villa, heina)hunnik'
vepsa labode̮h 'virn, patakas, kiht'
Võib olla laba või lappama tüve tuletis.

lage : lageda : lagedat 'avar; tühi, paljas'
← algskandinaavia *lāǥija-
vanaislandi lægi 'randumiskoht, ankruplats'
vanarootsi læ̅ghe 'randumiskoht, ankruplats'
← alggermaani *flakja-z
vanaislandi fleki 'võrest ja plankudest rinnatis, varikatus; punutud katusealune, laudadest sild'
● liivi la’gdõ 'puudeta, tühi, avar; lagendik'
vadja lakõa 'sile, tasane; lage; avar'
soome lakea 'lage, avar; tasane, lame'
isuri lakkiia 'tasane; sile'
Aunuse karjala lagei 'tasane; lage koht, tasandik'
lüüdi laged 'lage'
vepsa laged 'lage'
Sama skandinaavia või germaani tüvi on laenatud sõnas lai. Vt ka laastama.

laine : laine : lainet 'ruumis leviv energiat edasi kandev võnkumine'
← alggermaani *χlaini-z, *χlainō
norra lein 'nõlv(ak), kallak'
islandi hlein 'lame kalju, nõlv(ak)'
gooti hlains, hlain 'küngas, kink'
● liivi lain 'laine'
vadja lainõ 'laine; loog'
soome laine 'laine'
isuri laine 'laine; heinakaar'
Aunuse karjala laineh 'vall, kuiva heina kaar, loog'
lüüdi laińiž 'laine; heinakaar'
vepsa laińiž, laineh 'laine; heinakaar'

lamama : lamada : laman 'pikali olema, lebama'
◊ lame, lammutama
← alggermaani *lama-z
vanaislandi lami 'halvatud, liikumisvõimetu'
vanarootsi lamber 'kurnatud, halvatud'
● vadja lama 'lamakil v lösakil olev; lamandunud', lamata 'lamada, lebada; langetada, kukutada'
soome lama 'halb seisukord', lamata 'halvata, alla suruda; maha, kokku suruda'
isuri lamagas 'lamandunud'
karjala lamašša 'nõrk, jõuetu', lamas 'lamandunud'
lüüdi lama 'viltune katus'
vepsa lamak 'lauge'
? saami lápmi 'sulgimisest tulenev lennuvõimetus', lápmut 'lennuvõimetuks muutuda (sulgimise tõttu), sulgima hakata'
Saami vasted võivad olla skandinaavia või soome laenud. Vt ka lamp1.

lame : lameda : lamedat 'tasane, suuremate kõrgenditeta (ja süvenditeta)' lamama

lamm : lammi : lammi 'üleujutatav lame orupõhi'
← balti
leedu klampa 'soostunud ala, mädasoo'
● soome lampi, lammi '(väike) järv'
isuri lammi 'lomp'
Aunuse karjala lambi 'umbjärv metsas'
lüüdi lamb '(väike) järv'
saami luoppal '(väike) järv (millest voolab läbi oja v jõgi)'
Vt ka lomp.

lamp1 : lambi : lampi 'lame'
Võib olla häälikuliselt ajendatud tüvede vahelduste eeskujul moodustatud variant sõnast lame, lamama.

lape : lappe : lapet mrd '(värava, ukse, akna, ka sea vm looma) külg'
◊ lapuline
● liivi lapīņ, lapīt 'küljetsi; põigiti'
soome mrd lappea, lape '(lapik) külg; nõlv'
Aunuse karjala lappieh 'eemale, kõrvale', lappielaine 'kõrvaline, võõras'
vepsa lapt 'külg, serv, kõrvaline koht'
saami láhppat 'mööda'
Läänemeresoome tüvi. Kaugemate sugulaskeelte sõnad, mida on sageli peetud selle tüve vasteteks, nt ersa lapuža 'sile, tasane; madal; tasane, lausk; avar', mokša lapš, lapǝš 'lame, lapik', mari lap 'madal', udmurdi lap, lape̮g 'madal', komi lap 'lame külg, (labida, käe) laba', handi lăpsək 'lame, madal', ungari lapos 'lame, lapik' ja neenetsi lǝbćojə 'lapik, lame', on ilmselt rööpselt tekkinud häälikuliselt ajendatud sõnad. Need ei sobi vasteteks häälikulistel ega ka tähenduslikel põhjustel. Saami vaste on tõenäoliselt läänemeresoome keeltest laenatud. Vt ka lapi.

lapergune : laperguse : lapergust '(ebakorrapäraselt) lame ning lai' lappama

lapik : lapiku : lapikut '(ebakorrapäraselt) lame ning lai' lappama

latakas : lataka : latakat 'suur lai ja lame; suur tükk, lahmakas'; kõnek 'hoop'
◊ latikas
● vadja latakko 'välu, (rohune metsa)lagendik', latikkõ 'lame', latikka 'latikas'
soome lattea 'lame, lapik', mrd latikka 'väike latikas; mardikas v muu putukas'
isuri ladistusella 'muljuda, pigistada saada', ladikka 'väike särg v latikas'
karjala latakka 'lame, lapik', latikka 'putukas, mardikas; villasest lõngast tehtud pael'
lüüdi laťikko 'väike latikas'
Võib olla häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Kaugemate sugulaskeelte sõnad, handi ᴧoptǝχ 'madal, lausik, lame', neenetsi lǝbta 'madal, tasane maa', eenetsi lota 'tasane maa', matori lapta 'madal', on sel juhul tõenäoliselt rööpselt tekkinud. Lähedane tüvi on sõnades litakas, lutakas. Teisalt on arvatud, et võib olla germaani või balti laen, ← alggermaani *flata-z, mille vasted on vanaislandi flatr 'lame, tasane', vanarootsi flater 'lame, tasane', või ← balti tüvi, mille vasted on leedu platus 'lai, avar', läti plats 'lai, avar; kauge'.

latsakil 'laabakil, lohakalt lösakil (pikali)'
◊ laatsakil
● soome latsakka 'lame, lapik; lössis'
Aunuse karjala lačču 'lauge, madal; tasane, sile'
lüüdi laťś(u) 'tasane, lame'
vepsa lačak 'lössis, lame, lapik, nõgus; kulunud'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi, võib olla sama mis sõnas latsuma.

latt : lati : latti 'pikk peenike ümarpuit; (lame) metallkang ukse v akna kindlalt sulgemiseks; piklik kõva tomp mingit ainet, kang'
← alamsaksa latte 'latt, jäme ritv'

leht : lehe : lehte 'taimede lame roheline organ; puhas v tekstiga, piltidega vm paberitükk'
◊ lehis
? ← indoeuroopa *b^hl_əh-tó-
vanaislandi blað 'leht'
? ← balti
leedu lakstas 'kapsaleht; (paberi)poogen, (paberi)leht, ürik'
läti laksts (hrl mitm laksti) 'taime lehed, väädid, varred'
● liivi lē’ḑ '(taime)leht; (paberi)poogen, leht'
vadja lehti, lehto '(taime)leht; paberi-, ajaleht; plaat; viil'
soome lehti '(taime)leht; paberi-, ajaleht'
isuri lehti '(taime)leht; kõrvalest'
Aunuse karjala ľehti 'leht; ree esiosa'
lüüdi lehť 'ree esiosa, seba; leht'
vepsa ľeht (omastav ľehten) '(taime)leht', ľeht (omastav ľehton) 'ree esiosa, seba'
saami lasta 'leht'
mari lə̑štaš '(puu)leht; lehekülg, leht, paber'

lest1 : lesta : lesta 'õhuke lai moodustis; lapiku kehaga kala (Platichthys flesus)'
← balti
leedu lekštas 'lame; lauge, kallakas'
läti lesns, lēsns, lēss 'lame', leste 'kammeljas; lest'
● liivi liestā 'lest(akala)'
On ka arvatud, et häälikuliselt ajendatud tüvi.

lint : lindi : linti 'suhteliselt kitsas ja õhuke ning pikk ribajas moodustis'
← alamsaksa lint 'naiste lame pael'
← vene van línta 'pael, lint, riba'
Eesti keelest on laenatud eestirootsi lint 'lint, pael (kaunistuseks)' ja soome mrd lintti 'siidpael'.

lätu : lätu : lätut 'vana kulunud ning vormitu müts'
● soome lättä liitsõnades lättäjalka 'lampjalg', lättänenä 'nösunina'; lättänä 'lame, lapik'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades lott, lätsima.

nõmm : nõmme : nõmme 'kuiv lage v hajusate puude ja põõsastega liiva-ala; seal kasvav mets, palu'; mrd 'kanarbik'
○ kirderanniku numm(e), nommi
● liivi num 'kuiv lage v hajusate puude ja põõsastega liiva-ala; kanarbik'
vadja nõmmi 'kuiv lage v hajusate puude ja põõsastega liiva-ala'
soome nummi 'kuiv lage v hajusate puude ja põõsastega liiva-ala; palu'
? handi num 'ülemine, kõrgem, taevane'
? mansi numi 'ülal olev'
? neenetsi num 'taevas; ilm; jumal'
? nganassaani nūm '(lame) mäetipp, kuhu on hea koda ehitada'
? sölkupi nom 'taevas; jumal'
? kamassi num, nom 'taevas; ilm; jumal'
? matori num 'taevas; jumal'
Läänemeresoome või uurali tüvi. Eesti keelest on laenatud isuri nommi 'nõmm'.

patakas : pataka : patakat '(hrl paberi kohta:) kimp, hunnik'; kõnek 'paks (lame) tükk, latakas, kamakas'; mrd 'kiht, kord'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades matakas, pats2.

plaan1 : plaani : plaani 'kavatsus, mõte, nõu, tegevuskava; ajakava, seda kajastav tabel, graafik vms; maapinna, asula, ehitise vm objekti rõhtprojektsiooni vähendatud kujutis (joonisena v joonistena); laad, vaatenurk, aspekt'
○ laan
← saksa Plan 'plaan, kava; kavatsus; joonis, projekt; kaart'
Paljudes keeltes tuntud tüvi on algselt pärit ladina keelest, ← ladina planus 'tasane, lame'. Samatüveline tegusõna plaanima võib olla samuti laenatud, ← saksa planen 'plaani koostama, kavatsema, kavandama'.

plaat : plaadi : plaati 'lame korrapärase kujuga ese v esemeosa, mille paksus on oluliselt väiksem teistest mõõtmetest'
← alamsaksa plate 'plaat; (rinna)turvis'
Hiljem on laenatud tüve saksa vaste, plate. Vt ka sihverplaat.

plasku : plasku : plaskut 'plekknõu; kaasaskantav lame joogipudel'
○ lasku
← rootsi flaska 'pudel'
Laenatud on ka tüve saksa vaste, lass.

prees : preesi : preesi 'lame sõõrik sakilise servaga rinnaehe, mida kasutatakse ka rõivaste kinnitusvahendina'
○ rees
← alamsaksa brace, brese, bresse 'pross'

seib : seibi : seibi 'poldi- v kruvipea v mutri alla pandav kettakujuline lame auguga detail; (ümmargune) liistak mingit ainet'
○ seiv, seip
← saksa Scheibe 'ketas; viil, liistak; seib'

soomus : soomuse : soomust 'mitmesuguse päritolu ja ehitusega hrl lame plaatjas kattemoodustis'
● liivi sūoņgõz 'soomus'
vadja soomuz 'soomus'
soome suomu, suomus 'soomus'
isuri soomus 'soomus'
Aunuse karjala suomus 'soomus'
lüüdi suomuz 'soomus'
vepsa somuz 'soomus'
saami čuopma 'kalanahk'
ersa śav 'raha; sõkal'
mokša śava 'raha'
mari šüm 'koor, korp', kol-šüm 'kalasoomus'
udmurdi śe̮m 'koor; (kala)soomus'
komi śe̮m 'koor; (kala)soomus; raha'
handi sam 'soomus; koor; raha'
mansi sām '(kala)soomus'
Soome-ugri tüvi.