[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

lamama : lamada : laman 'pikali olema, lebama'
◊ lame, lammutama
← alggermaani *lama-z
vanaislandi lami 'halvatud, liikumisvõimetu'
vanarootsi lamber 'kurnatud, halvatud'
● vadja lama 'lamakil v lösakil olev; lamandunud', lamata 'lamada, lebada; langetada, kukutada'
soome lama 'halb seisukord', lamata 'halvata, alla suruda; maha, kokku suruda'
isuri lamagas 'lamandunud'
karjala lamašša 'nõrk, jõuetu', lamas 'lamandunud'
lüüdi lama 'viltune katus'
vepsa lamak 'lauge'
? saami lápmi 'sulgimisest tulenev lennuvõimetus', lápmut 'lennuvõimetuks muutuda (sulgimise tõttu), sulgima hakata'
Saami vasted võivad olla skandinaavia või soome laenud. Vt ka lamp1.

lebama : lebada : leban 'lamama'
? ← alggermaani *χleujan-
keskülemsaksa ge-liuwen 'puhkama'
? ← alggermaani *slēpan-
vanasaksi slāpan 'magama'
vanainglise slǣpan 'magama'
● vadja levätä 'puhata, pikutada, lebada'
soome levätä 'puhata; jõude olla'
isuri levädä 'puhata; jõude olla'
Aunuse karjala ľevätä 'puhata; lamada, lebada'
lüüdi ľebäüdüdä 'puhata, magada päeval, pärast sööki'
vepsa ľebahtada 'puhata, hinge tõmmata'
Väikese levikuga murdesõna on keeleuuenduse ajal kirjakeelde toodud soome keele eeskujul. Vt ka lõbu.

loid : loiu : loidu 'rauge, jõuetu; innutu, ükskõikne, tuim'
● soome mrd loitia 'lamada, lesida; laiselda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Vt ka loikam.

magama : magada : magan 'uneseisundis olema, mitte ärkvel olema'
? ← alggermaani *makō(ja)n-
vanainglise makian 'tegema'
vanasaksi makoian, makon 'tegema'
saksa machen 'tegema'
● liivi ma’ggõ 'magada, lamada'
vadja magata 'magada; lamada'
soome maata 'lamada, lebada; puhata, magada'
isuri makaahus 'karja magamiskoht; lamamis-, magamis-'
Aunuse karjala muata 'magada'
lüüdi magatta 'lamada; magada'
vepsa magata 'magada; lamada'
Läänemeresoome ja germaani sõnade tähenduslik seos on problemaatiline, germaani tegusõna tähendus on väga üldine. Siiski on tähenduselt lähedasi tuletisi, nt saksa gemach 'rahulik', Gemach 'rahu, puhkus; (magamis)tuba'. Varem võib olla laenatud tüve indoeuroopa vaste, maja.

venima : venida : venin 'tõmbe v surve mõjul pikenema'
● liivi vie’nnõ 'venida'
vadja venüä, venussa 'venida'
soome venyä 'venida; vedeleda, lesida'
isuri vennuua 'venida'
Aunuse karjala vönüö, venüö 'venida'
vepsa venuda 'lamada, lebada'
saami vadnát 'lamada, lesida, vedeleda'; vadnot 'venida; järel tulla'
ersa veńemems 'venima, järel tulema'
mokša veńəməms 'venima, ulatuma, levima'
? komi veńge̮dni̮ 'venitama, sirgu tõmbama'
Läänemeresoome-mordva või läänemeresoome-permi tüvi. On arvatud, et komi vaste on laenatud läänemeresoome keeltest.

virutama : virutada : virutan 'tugevasti lööma v viskama; hoogsalt tegema'
◊ virus
● liivi vie’rtõ 'loputada'
vadja viruttaa 'loputada'
soome virua 'lebada; vedeleda; vireleda'; mrd viruttaa 'loputada; venitada; lüüa'
isuri veruttaa 'loputada; venitada; tappa'
Aunuse karjala viruttua 'lasta lamada'
Läänemeresoome tüvi. Tuletusliiteta tüvi on säilinud murdesõnas viruma 'tuuseldama'. Vt ka virelema ja viru .