[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Leitud 5 artiklit

juuk : juuga : juuka mrd 'soga'
liivi jõugõ 'liiv'
Salatsi liivi jūg 'liiv'
soome hiukka 'raas, kübe, terake'
Läänemeresoome tüvi. Teisalt on peetud alamsaksa laenuks, ← alamsaksa juche 'virts; lurr, lake'.

lake : lakke : laket 'vedel söök; vesine v lahja toit v jook' lakkuma

lakkuma : lakkuda : lakun 'keelega limpsides suhu ammutama'
lake
liivi lakkõ 'lakkuda, limpsida'
vadja lakkia, lakkoa, lakkua 'lakkuda, limpsida'
soome lakkia 'lakkuda, limpsida; trimbata'
isuri laguttaa 'palju juua'
karjala lakkie, lakittoa 'palju juua, trimbata'
lüüdi lakkida 'lakkuda, limpsida'
vepsa lakičťa 'lakkuda, limpsida'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Häälikuliselt ja tähenduselt lähedasi tüvesid on ka teistes keeltes, nt komi lakni̮ '(tühjaks) lakkuma', vene lakát 'lakkuma, limpsima; trimpama', läti lakt 'lakkudes sööma, larpima'.

lõntse : lõntse : lõntset mrd 'lake'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades lentsima, lontsima, löntsima.

silk : silgu : silku '(soola)räim'
?rootsi sillaka, sillake 'heeringasoolvesi'
liivi siļk 'räim'
vadja silakka 'silk, soolaräim'
soome silakka 'räim; soolakala'
isuri silakka 'soolakala; soolane seeneroog'
Aunuse karjala silakka 'soolakala; soolaseened v -liha'
lüüdi silak 'soolakala'
Võimalik rootsi allikas on liitsõna, sill 'heeringas' + laka, lake 'soolvesi'. On oletatud ka, et tüvi on vanem, skandinaavia laen, ← algskandinaavia *sīlaδā.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur