[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

juhm : juhmi : juhmi 'raske taibuga, nürimeelne, rumal'
◊ johmane
● soome mrd juhma 'laiskvorst', juhmakka 'aeglane ja laisk, kohmakas'
Läänemeresoome tüvi. Sõnas johmane on murrakuti esinev tüvevariant.

junn : junni : junni 'pikergune jäme tükk, sellise kujuga asi (sageli väljaheidete kohta)'
Häälikuliselt ajendatud tüvi, tõenäoliselt sama tüve variant mis lõunaeesti murdesõnas juna 'väike ja ümar ese v olevus', selle läänemeresoome vasted on soome juna 'rong'; mrd 'rida, rodu; laisk' ja Aunuse karjala juna 'kaan; silm (kalalaadne) [?]; rida'.

laisk : laisa : laiska 'tööd vm pingutust vältiv, tegevusetut olelust armastav'
← balti
läti laisks 'laisk'
● liivi lāiska 'laisk'
vadja laiska 'laisk'
soome laiska 'laisk'
isuri laiska 'laisk'
Aunuse karjala laškahko 'laisk'
lüüdi lašk 'laisk'
vepsa lašk 'laisk'

loikam : loikami : loikamit kõnek 'pikk kõhn (lodev ja aeglane) inimene (hrl noor mees v poiss)'
● ? soome loikko, loikka 'vana, kehv, suur riideese; suur v laisk inimene'
Häälikuliselt ajendatud tüvi, võib olla sama mis sõnas loid. Sel juhul on sõna moodustatud kam-lõpuliste sõnade eeskujul, nt mühkam, tuiskam.

loll : lolli : lolli 'rumal, taipamatu; lihtsameelne; hull, poole aruga'
● liivi loļ 'loll, rumal'
vadja lollo 'juhm; lollakas, juhmakas'
soome mrd lolli 'narr, loll, rumal; paks, lodev, laisk'
isuri lolloi 'rumal, loll'
? karjala ľoľľo 'vennas (venna hellitusnimi)'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Häälikuliselt ja tähenduselt lähedasi tüvesid on ka teiste keelkondade keeltes, nt rootsi kõnek lolla 'maakas, rumal ja naiivne naisterahvas', saksa mrd lulle, löll(e), lülle 'mõistmatu, rumal', itaalia lollo 'mõistmatu, rumal'. Eesti keelest on laenatud baltisaksa Loll 'väiksemate vaimsete võimetega'.

loru : loru : loru 'laisk, ettevõtlikkuseta v oskamatu, saamatu inimene' lora

losa 'lohakalt ripakil, lösakil; lõdvalt istuvas v lamavas asendis'
◊ lossis
● liivi lo’zzõ 'aeglaselt laskuda', loš 'katki pigistatud, lömastatud'
soome mrd losa 'halvas seisukorras ese; halb või laisk naine'
karjala lošo 'halvas seisukorras ese; vana, vilets inimene v loom'
saami loassi 'vaeseke, õnnetuke, armetuke'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome-saami tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas lösakil. Saami vaste võib olla soome keelest laenatud.

lurjus : lurjuse : lurjust 'alatu inimene, kaabakas'
● vadja lurjuz 'looder, laiskvorst'
soome lurjus 'lurjus, kaabakas, lontrus, vurle'
isuri lurjus 'laisk'
karjala lurjakehtoa 'vedelda, logelda, laiselda'
Läänemeresoome tüvi. Eesti keelest on laenatud eestirootsi lurios 'petis, vigurivänt' ja baltisaksa Lurjus, Lurjes 'mühakas, molkus, logard'.

mait : maida : maita kõnek (kerge kirumis-, siunamissõna) 'raisk, raip, sunnik, kurivaim'; mrd 'laisk olend'
← läti maita 'raibe (ka sõimusõnana)'

ramb : ramma : ramba 'rammetu, nõrk, jõuetu; tiine, rase'
○ kirderanniku ramba
← balti *ramba-
leedu rambus 'nüri, loid, laisk, liikumatu, kohmakas', rambėti 'laisaks muutuma, ennast vähe liigutama'
● vadja rampa 'lonkur, lombakas; katkine, lõhkine, rebenenud'
soome rampa 'vigane, invaliid; lonkur, lombakas'
isuri ramba 'lonkur, lombakas'
Aunuse karjala rambu 'lonkur, lombakas'
lüüdi ramb(e͔) 'lonkur, lombakas'
vepsa ramb 'lonkur, lombakas'
saami rábbi 'korjus, raibe'
On peetud ka skandinaavia laenuks, ← algskandinaavia *krampa- 'kõverdunud', mille vaste on rootsi krämpa 'häda, tõbi'. Saami vaste võib olla läänemeresoome keeltest laenatud.

röögatu : röögatu : röögatut 'tohutu, määratu, väga suur'
● ? soome ryökäle 'lurjus, nadikael, kelm; vembumees, võrukael'
? Aunuse karjala rüögü, rüögäleh 'räpane, märg, laisk; lurjus, nadikael, kelm; vembumees, võrukael'
Tõenäoliselt häälikuliselt ajendatud tüvi. Ilmselt segunenud röökima tüvega.

tülp : tülbi : tülpi 'tönts, väsinud, tuim'
● liivi tilp 'nüri, tömp'
vadja tülppä 'halvasti lõikav; nüri, tömp; nürimeelne, rumal, tönts'
soome tylppä 'nüri, tömp'
isuri tülppä 'nüri, tömp; halvasti lõikav'
Aunuse karjala tülppü 'halvasti lõikav'
vepsa ťüpäk 'nüri, tömp; laisk'
Läänemeresoome tüvi. On ka arvatud, et tuletis tüvest, mis esineb vanemas murdekeeles registreeritud sõnas tülts, tönts.

vurle : vurle : vurlet 'linlane; untsantsakas, rasket (kehalist) tööd vältiv, hõlpsamat läbisaamist otsiv kerglasevõitu inimene'
← vene mrd furléj(t) 'logard, laiskvorst, laisk ja loll inimene'
Vene sõna on laenatud saksa keelest, ← saksa Fuhrleute (mitm) 'voorimehed'.

võnnu- liitsõnas võnnuvõõras 'võhivõõras'
? ← alggermaani *swenþō
vanasaksi swīđo 'väga'
● vadja võnto- liitsõnas võnto-võõraz 'võhivõõras'
soome vento- liitsõnas ventovieras 'võhivõõras'
isuri vendolain sõnaühendis veeras vendolain 'võhivõõras'
Aunuse karjala vendo- liitsõnas vendovieras 'võhivõõras'
On arvatud, et tüve vasted on ka kirderannikumurrete ventu 'vigurivänt' ja soome vento 'pehme, tüma; nõtke, painduv; laisk'.