[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

kober : kobru : kopru 'sogane vaht'
● liivi ko’b 'vaht'
lüüdi kobu 'vaht'
vepsa kobe 'vaht'
Läänemeresoome tüvi. Teise arvamuse järgi on tüve vaste soome kouru 'renn, uure; kõverus; kõrge laine'; mrd, van kopru 'kosekohin'.

komp1 : komba : kompa 'tükk, pank'
● soome kumpu 'küngas, hunnik'
karjala kumpu 'küngas'
Lule saami kåbbå 'väike mägi keset metsa v sood'
ersa kumb- liitsõnas kumbava 'lainehaldjas, lainete ema'; kumba 'vaip'
mokša komba 'mätas'
udmurdi gi̮bed 'huumus, kõdu; turvas'
komi gi̮bad 'mädasoo, õõtsik'
handi χump 'laine'
mansi χump 'laine'
ungari hab 'vaht'
neenetsi χampa 'laine'
eenetsi kaba 'laine'
nganassaani koŋhu 'laine'
sölkupi k͔ōmpə 'laine'
Uurali tüvi. Lähedane, tõenäoliselt häälikuliselt ajendatud tüvi on ka germaani keeltes: alggermaani *χumpu, mille vaste on norra hump 'küngas'. Seda on peetud ka läänemeresoome tüve laenuallikaks.

laine : laine : lainet 'ruumis leviv energiat edasi kandev võnkumine'
← alggermaani *χlaini-z, *χlainō
norra lein 'nõlv(ak), kallak'
islandi hlein 'lame kalju, nõlv(ak)'
gooti hlains, hlain 'küngas, kink'
● liivi lain 'laine'
vadja lainõ 'laine; loog'
soome laine 'laine'
isuri laine 'laine; heinakaar'
Aunuse karjala laineh 'vall, kuiva heina kaar, loog'
lüüdi laińiž 'laine; heinakaar'
vepsa laińiž, laineh 'laine; heinakaar'

laju : laju : laju mrd 'kübe, raasuke, libleke'
● soome laju 'prügi, jäätmed, heinariismed põllul (kui vaalud on tõstetud juba kärbisele)'
Läänemeresoome tüvi. Tüve vasted võivad olla ka karjala lajo '(nt lina) vaal, kaar' ja soome mrd laju 'väike laine'.

vesi : vee : vett 'tavalisim vedelik maakeral, H₂O'
◊ vedel, vetikas, vettima
? ← indoeuroopa *wed-
heti watar 'vesi'
armeenia get 'jõgi'
sanskriti udán 'laine; vesi'
vanakreeka hýdōr 'vesi'
rootsi vatten 'vesi'
saksa Wasser 'vesi'
inglise water 'vesi'
läti ūdens 'vesi'
vene voda 'vesi'
● liivi ve’ž 'vesi'; vie’ddõl 'vedel; õhuke'
vadja vesi 'vesi'; vetelä 'vedel'
soome vesi 'vesi'; vetelä 'vedel'
isuri vesi 'vesi'
Aunuse karjala vezi 'vesi'; vedeü 'niiske, märg'
lüüdi veži 'vesi'; veďel 'vedel; pehme'
vepsa vezi 'vesi'
ersa veď 'vesi'
mokša veď 'vesi'
mari βüt 'vesi'
udmurdi vu 'vesi'
komi va 'vesi'
mansi wit 'vesi'
ungari víz 'vesi'
neenetsi jiʔ 'vesi'
eenetsi bi(z) 'vesi'
nganassaani bi̮ʔ 'vesi'
sölkupi üt 'vesi'
kamassi bш 'vesi; jõgi'
matori bü 'vesi; jõgi'
Võib olla ka uurali tüvi. vedel on läänemeresoome tuletis. vetikas on tuletis, mis murretes tähendas 'vesine, soine', kujul vetik, (mitm) vetikad 'looteveed', tänapäevases tähenduses võeti kasutusele keeleuuenduse ajal.

virve : virve : virvet 'väga väike laine(tus), vetevärin; värelus'
● soome virva- liitsõnas virvatuli 'virvatuli'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt vire1. Soome liitsõna on eesti keelde laenatud, virvatuli.

voog : voo : voogu 'liikuv veemass; suur laine; puhang; vool, tulv'
◊ voolama
● soome vuo 'vool, voolus; voog'
Aunuse karjala vuo 'vool'
lüüdi vuolas 'voolas, ohter'
vepsa rhvl volaz 'keeruline, raske'
rootsisaami uwe 'vool'
handi ӑw, ŏw 'vool'; ӑw-, ŏw- 'voolama'
mansi ow 'jõe vool', owi- 'voolama'
Soome-ugri tüvi. Sõnalõpu g on tekkinud astmevahelduslike tüvede analoogial. Vt ka oja ja voom.