[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

eru : eru : eru 'sõjaväe- v üldse riigiteenistusest lahkumine; vastavas seisundis olemine'
← soome ero 'lahkumine, lahkuminek; lahusolek'
● vadja ero 'erinevus, vahe; eraldatus; eraldamine'
soome ero 'lahkumine; lahusolek; abielulahutus; erinevus, vahe; vahemaa'
isuri ero 'erinevus, vahe; lahusolek'
karjala ero 'erinevus, vahe; lahusolek'
lüüdi erota 'lahku, laiali minna'
Soome allikas on tuletis tüvest era-.

hajuma : hajuda : hajun 'aegamööda laiali minema, laiali valguma'
← algskandinaavia *sājan-
vanaislandi sá 'külvama, laiali puistama'
vanarootsi sā 'külvama, laiali puistama'
● vadja hajallaa 'hajali, harevil; laiali, segi', hajoossa 'laguneda; laiali vajuda'
soome hajota 'rikki minna, laguneda; puruneda; laiali minna, hajuda'
isuri hajjoissa 'laguneda'
karjala hajallah 'hajali, laiali; puruks'
lüüdi hajotada 'kaotada'
vepsa hajeta 'kaduda; eksida'
? lõunasaami saajenidh 'hajuda, laiali joosta'
Kitsa levikuga murdesõna võeti kirjakeeles kasutusele keeleuuenduse ajal. Varem on peetud ka soome-ugri tüveks, kuid pakutud vasted permi keeltes (udmurdi še̮j 'laip, raibe', komi šoj 'laip, raibe') ei sobi häälikuliselt. Vt ka haihtuma ja haja-.

harali 'mitmes suunas laiali' haru

hargnema : hargneda : hargnen 'eri osadeks jagunema; eri suundadesse laiali liikuma, liikumisel jagunema; lahti tulema' haru

külvama : külvata : külvan 'seemneid mullapinnale laiali levitama; puistama, levitama, pilduma'
● liivi killõ 'külvata'
vadja tšülvää 'külvata'
soome kylvää 'külvata'
isuri külvää 'külvata'
Aunuse karjala küľviä 'külvata'
lüüdi külvädä 'külvata'
Läänemeresoome tüvi. On ka arvatud, et tüvi on germaani laen, ← alggermaani *kleuƀan, mille vaste on rootsi klyva 'lõhestama, lõhkuma'. See on nii häälikuliselt kui ka tähenduslikult kaheldav. Vt ka külimit.

laajama : laajata : laajan 'reljeefi muutma (pinnast eemaldades, lisades v tasandades)'
Tehistüvi 1970. aastatest, moodustatud tüvede koondamisel ühendist laiali ajama, lai, ajama. Mõjutada on võinud soome laaja 'lai, avar; mahukas'.

laam : laama : laama 'suur lai tükk v lahkam; avar pind v väli'
● soome laama 'rikkalik, rohke'
karjala loama 'vesine nõgu, mülgas, lomp; suur ala'
? rootsisaami labmelet 'tormata välja suurte rühmadena'
? ersa lamo 'palju'
? mokša lama 'palju'
Läänemeresoome või läänemeresoome-mordva tüvi. Eesti keelest võivad olla laenatud läti mrd lāmis 'kuivamiseks laiali laotatud hein; suur korrapäratu laik, plekk'; lāms 'suur, tasane; tükk maad'. Vt ka laamendama, laamits, lamakas.

lagu : lagu ~ lao : lagu 'terviklikkuse ja vormi kaotamine; osadeks jagunemine; levimine, laiali valgumine'
◊ laostama, laotama
← alggermaani *laǥa-
vanaislandi lag 'midagi teatavasse kohta asetatut; asukoht, asend'
● liivi la’ggõ 'lahutada, eraldada; lahku minna; levida; eralduda; laguneda'
vadja lagottaa '(laiali) laotada; lahutada, eraldada'
soome lako väljendis (olla) laossa 'lamandunud', (mennä) lakoon 'lamanduda'
isuri lago väljendis on laos 'lamandunud'
Aunuse karjala lago 'lamandunud'
lüüdi lago väljendis oo lagos 'lamandunud'
vepsa lago '(vilja) lamandumine'
Eesti keelest on laenatud eestirootsi laot (nēr) '(maha) rebima, tõmbama' (← laotama).

lahti 'avatud seisundis(se); vaba(ks), tühi v tühjaks; laiali, kohevil(e)'
● vadja lahti 'lahti, ammuli'
isuri lahti 'lahti, avatud'
Võib olla sama tüvi mis lahk. Vadja vaste võib olla eesti keelest laenatud. Eesti keelest on laenatud soome mrd lahti 'lahti, avatud'.

lai : laia : laia 'ristsuunas suure ulatusega; igas suunas suure ulatusega, avar, kaugele ulatuv'
← algskandinaavia *lāǥija-R
vanaislandi lægr 'rahulik, lamav'
← alggermaani *flakja-z
vanaislandi fleki 'võrest ja plankudest rinnatis, varikatus; punutud varikatus, laudadest sild'
● liivi laigā 'lai'
vadja laďďa 'lai'
soome laaja 'lai'
isuri laija 'lai'
Häälikuliselt sobivad mõlemad allikad, tähenduse poolest sobib paremini esimene. Isuri vaste võib olla eesti keelest laenatud. Sama germaani või skandinaavia tüvi on laenatud sõnas lage. Eesti keelest on laenatud eestirootsi laialt 'lai, laiali puistatud' (← laialt). Vt ka laajama.

laotama : laotada : laotan 'laiali puistama; laiali, laialt lahti asetama' lagu

levima : levida : levin 'laiali v edasi kanduma; hõlmama, laiuma'
← soome levitä 'levida'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal. Üksikuid kirjapanekuid on ka eesti murretest, nt levimä 'kangastuma', levitama 'laiali laotama'. Tüvi võib olla germaani laen, ← alggermaani *lewā, mille vaste on nt vanaislandi ljá 'niidetud, kokku riisumata hein'.

murdma : murda : murran 'surudes, painutades, väänates v muul viisil millegi terviklikkust rikkuma, kuju v asendit muutma; (jõuga) kuhugi tungima; saaklooma tapma; rabama, rügama'
● liivi murdõ 'murda; murret rääkida'
vadja murtaa '(katki) murda; lõhkuda; välja väänata; vaevata'
soome murtaa 'murda'
isuri murtaa 'murda'
Aunuse karjala murdua 'keerata, ümber paigutada; rügada; rikkuda, (keelt) väänata'
lüüdi muurta 'rulli keerata; katki väänata'
vepsa murta '(lahti) kaevata, laiali, segi ajada; muljuda, kortsutada; nikastada, väänata'
ersa murdams 'tagasi tulema'
mokša mǝrdams 'tagasi tulema'
Läänemeresoome-mordva tüvi. Vt ka mure2, muru-2.

määrima : määrida : määrin 'ainet pinnale kandma ja laiali ajama v sisse hõõruma; mustaks, räpaseks tegema'
← alamsaksa smeren 'määrima, võidma'

prei : prei : preid 'hobuse jalanahapõletik'
○ rei
← alamsaksa spreie 'laiali puistatu'
← saksa Spreu 'aganad'
Haiguse tähendus on tüvel olnud tõenäoliselt juba alam- ja baltisaksa keeles, vrd alamsaksa sprē 'seenhaigus, suupõletik hobustel', sprēwen '(laiali) puistama, levitama'. Alamsaksa laenu kinnitab rööplaen läti keeles, läti spreijas 'pätk, hobuse jalahaigus'. Haiguse puhul on ekseem nagu aganad vms laiali puistatud. Eesti keelest on laenatud eestirootsi präi 'hobuste haigus'.

reha : reha : reha 'pika varre ja pulkadega tööriist riisumiseks, tasandamiseks, kobestamiseks vms; hobusega veetav v traktori külge haagitav põllutööriist riisumiseks, vaalutamiseks v kaarutamiseks'
● liivi rejā 'reha'
Liivi vaste võib olla eesti keelest laenatud. On oletatud, et tüve vasted võivad olla ka soome mrd rehallaan 'laiali, hajali, segamini', rehakka 'harali olev' ja Aunuse karjala rehalleh 'laiali, lahti (nt ukse kohta); lohakil, segamini, korrast ära', algne tähendus oleks sel juhul olnud 'harali, laiali olev'.

singuma : singuda : singun mrd 'vinguma; virisema, torisema'
● soome singoa 'visata, heita', mrd sinkua 'kärkida, karjuda; kuri olla; vastu vaielda'
isuri singata 'visata'
Aunuse karjala šinkuokseh 'kuri olla', singuo 'laiali ajada, loopida; uuristada'
lüüdi šingoda 'laiali laotada'
vepsa šingotada 'villa kohevaks näppida; laiali loopida, visata, (heina) kaarutada'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas vinguma.

tuiskama : tuisata : tuiskan '(lume kohta:) tuule mõjul hooga edasi kanduma; (suurel hulgal) laiali lendama, tugevasti mitmes suunas paiskuma; midagi hooga üles v laiali paiskama; kiiresti, suure hooga liikuma, kihutama'
● vadja tuizgata 'tuisata (lume kohta); paisata, visata', tuisku 'tuisk'
soome tuisku 'tuisk'; tuiskata 'paisata, visata; söösta, lennata'; mrd 'tuisata (lume kohta)'
isuri tuisada 'tuisata (lume kohta); paisata, visata [?]', tuisku 'tuisk'
Aunuse karjala tuisku 'tuisk; tuulehoog; löök, hoop', tuiskata 'paisata, virutada, äiata; läigatada, pritsida; üles paiskuda, tuisata (lume kohta); süüdata'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Eesti keelest on laenatud baltisaksa Tuiso, Tuisomütze '(kõrvaklappidega) nahkmüts, vateeritud müts' (← tuisumüts).

tõmbama : tõmmata : tõmban '(kä(t)ega) enda poole v mingis suunas liikuma panema, vedama; (laiali) laotama, pingule venitama; (käega) mingit pinda mööda libistama; viipama; virutama, lööma; (selga, kätte, jalga, pähe) panema v (seljast, käest, jalast, peast) võtma; midagi mingisse asendisse v seisundisse viima; (midagi) sisse hingama; (materjalide, esemete kohta:) endasse imema; valmimisprotsessi lõpuni seisma, hauduma'
○ kirderanniku tembama, tombama
← balti
leedu tempti 'tõmbama, tirima; tassima; venitama; vedama'
läti tiept 'ulatama; kõvasti hoidma; kangekaelne olema'
● liivi tõmbõ 'tõmmata, kiskuda, tirida'
vadja tõmmata 'tõmmata, kiskuda, tirida; tõmbuda; suitsetada, sisse hingata'
soome temmata 'tõmmata, kiskuda, tirida; virutada, lüüa'
isuri temmada 'tõmmata, kiskuda, tirida; laulu jorutada; petta, tüssata'
Aunuse karjala temmata 'haarata; eemale v välja v kaasa v ära tõmmata, tirida; hoogsalt midagi teha, rabada'
lüüdi ťembaita 'tõmmata, kiskuda, tirida'
vepsa ťembe͔ita '(välja) tõmmata'
Bumeranglaenuna võib eesti keelest laenatud olla läti mrd tembīt 'lohistama'. Vt ka temp2.

valguma : valguda : valgun 'aeglaselt välja, alla v laiali voolama'
● vadja valkaa 'ümber lükata, ümber ajada'
soome mrd valkaa 'valguda'
vepsa voukta 'maha ajada, maha valada'
saami vuolgit 'lahkuda, minna, teele asuda'
ersa valgoms 'laskuma'
mokša valgǝms 'laskuma, alla tulema'
mari βolaš 'vajuma, laskuma, alla tulema; uppuma'
handi wŏχǝl- 'laskuma, vajuma'
mansi wāγli- 'vajuma, laskuma'
? ungari vál 'eralduma'
Soome-ugri tüvi. Vt ka valgma.