Eessõna (pdf) • @arvamused.ja.ettepanekud |
Leitud 19 artiklit
hoon : hoonu : hoonu mrd 'halb, vilets; kõhetu, kõhn'
● vadja oono 'nõrk, vilets', oonokkainõ 'kõhn, lahja'
soome huono 'halb, paha; kehv; vilets, hale; nõrk, väeti'
isuri hoono 'halb'
Aunuse karjala huono 'halb, paha, vilets'
lüüdi huono 'halb, kehv'
Läänemeresoome tüvi. Isuri vaste võib olla soome keelest laenatud.
hubane : hubase : hubast 'mugav, õdus'
● liivi obāz, o’bbi 'hiline'
soome hupa 'kergesti kuluv; pillav, raiskav; lõbus, lustlik'; hupainen, hupaisa 'lõbus, lustlik'
isuri huba 'kehv, nõrk; kergesti kuluv'
Aunuse karjala huba 'väike; kitsas'
lüüdi huba 'väike'; hubeta 'väheneda, kahaneda'
vepsa huba 'halb, paha'; hubeta 'väheneda; kõhnuda; õheneda'
ersa čova 'õhuke; peen; peenike, sale'
mokša šuvańä 'õhuke; peen; peenike, sale'
ungari sovány 'kõhn, sale; lahja; vilets, kehv'
Soome-ugri tüvi. Vt ka huvi ja oblikas.
kali1 : kalja : kalja 'linnaste, jahu v leiva leotisest pärmi toimel kääritatud jook'
● liivi kaļļõ (osastav) 'kali'
soome kalja 'kali; (lahja) õlu'
Aunuse karjala kalju, kaľďu 'õlu [?]'
karjala kalja 'lahja õlu'
On oletatud, et indoeuroopa (eelbaltislaavi) laen, ← indoeuroopa *h2al-ew-yo-, mille vaste on vene mrd oluj 'õlu'. Teisalt on arvatud, et (kaud)laen mõnest semi keelest, ← semi *ḥalíju 'magus', mille vaste on süüria ḥaljā 'uus vein, poolkäärinud vein'.
karge : karge : karget 'karastav, värskendavalt mõjuv; puhas, selge; karm, range; värske, närtsimata; kõva'; mrd 'kibe, kange'
◊ karastama
● vadja karkõa 'kibe, mõru'
soome karkea 'kare, krobeline; jäme (koostiselt); hõre; umbkaudne; tahumatu, rohmakas; labane, nilbe'; mrd 'kibe, mõru'
isuri karkia 'kibe, kange; kare, krobeline'
Aunuse karjala kargei 'kibe, mõru, kange; murettegev, raske, valus; jäme, solvav'
lüüdi karged 'kibe, mõru'
vepsa karged 'kibe, mõru'
Tõenäoliselt tüve kare1 variant. Teisalt on arvatud, et tüve läänemeresoome vasted on soome karu 'viljatu; lahja; tühi; kehv', Aunuse karjala karu 'nõrk, vilets; kurat' ja lüüdi karu 'halb, vilets; haige; kurat', see tüvi võib olla germaani laen, ← alggermaani *karō, mille vaste on gooti kara 'mure, vaev'. Mõlemal juhul võib tähenduses 'kibe, mõru, kange' olla tegemist eri päritolu homonüümiga. Veel on tüve peetud läänemeresoome-permi tüveks, mille kaugemate sugulaskeelte vasted on udmurdi gi̮reź, greź 'pooltoores (nt kartul)' ja komi gi̮ri̮ś 'jäme, suur'. karastama on läänemeresoome tuletis. Vt ka karask.
karp1 : karba : karpa 'korp, kare koorik (puul, inimese nahal)'; mrd 'sügelised'
? ← alggermaani *skarpa-z
vanaislandi skarpr 'kokku kuivanud, kuiv, kõva; kõhn, lahja; viljatu; äge, tugev, vägivaldne'
rootsi skarp 'terav'; mrd 'kuiv, kõva'
saksa scharf 'terav'
● liivi kārpa 'soolatüügas'
soome mrd karppa 'jäätunud lumekoorik, kõva külmunud maapind; soolakiht liha pinnal; tahm, nõgi'; karppi, karppu 'puukoor; kidura kasvuga puu; õhuke, õrrel kuivatatud auguga leib; soolakiht liha pinnal; nõgi'
Liivi vastet on peetud ka hilisemaks laenuks läti keelest.
kehv : kehva : kehva 'nigel, vilets; napp, vähene; vaene, varatu'
○ kirderanniku kehva, kehvä
? ← alggermaani *skeuχwa-, *skeuχa-
vanainglise scēoh 'arg, kartlik'
inglise shy 'kartlik; häbelik'
● vadja köühä, hrv tšeühä, tšöühä 'vaene; vilets'
soome köyhä 'vaene; napp'
isuri köühä 'vaene; vilets'
Aunuse karjala keühü, köühü 'vaene; vilets, lahja (maa)'
lüüdi ḱöuh 'vaene'
vepsa ḱöuh 'vilets, halb; vaene; vaevaline'
Germaani laenu on peetud kaheldavaks tähenduserinevuse tõttu.
kronu : kronu : kronu 'lahja ja jõuetu hobune'
● liivi kraņa 'kronu'
Arvatavasti häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt soome van srmt krönö 'kõhn ja nõrk olend'.
kõhn : kõhna : kõhna 'õhukese nahaaluse rasvkoega, lahja'
● soome kehno 'vilets, kehv; halb'; mrd 'kurivaim, kurat'
isuri kehno 'vilets; kõhn; lahja'
Aunuse karjala kehno 'kurat, kurivaim, paharet'
lüüdi kehno 'kurat, kurivaim, paharet'
? saami geanis 'sobiv tapmiseks (looma kohta); halb'
Läänemeresoome või läänemeresoome-saami tüvi.
laga1 : laga : laga 'vedel, lahja toit'
← eestirootsi loka 'soolvesi', lŏga liitsõnas kœṯ-lŏga 'liha keeduleem'
Sõna on laenatud tõenäoliselt enne, kui eestirootsi murretes on esimeses silbis toimunud muutus a > o, vrd rootsi lake 'soolvesi'. Eesti keeles on algne tähendus edasi arenenud: 'soolvesi' > 'sodine vesi' > 'halb toit, halb jook'. Tähenduse arengut on tõenäoliselt mõjutanud ka häälikuliselt ja tähenduselt lähedased sõnad, nt liga, läga, löga.
lahja : lahja : lahjat 'vähese rasvkoega, kõhn; vähese rasvasisaldusega'
○ lõunaeesti laih
← balti
leedu liesas 'lahja'
läti liess 'lahja'
● liivi lajā 'kõhn, kidur; taine'
vadja laiha, laha 'kõhn; rasvata; vesine'
soome laiha 'sale, kõhn; vesine'
isuri laiha 'vesine'
Aunuse karjala laihu 'kõhetu, kondine; vähese rasvasisaldusega; väheviljakas'
lüüdi laih 'kõhn'
vepsa laih 'kõhn'
lake : lakke : laket 'vedel söök; vesine v lahja toit v jook' lakkuma
liisuma : liisuda : liisun 'seismisel värskust kaotama, lahtuma'
← soome mrd pliisu 'lahja; värvitu, väheütlev (esitus vms)', plisu, plissu 'lahja, liisunud (jook)'
Soome allikas on ilmselt laenatud soomerootsi murretest, ← soomerootsi bliso, blisu 'valge laik; valgete laikudega'.
lira : lira : lira 'vedel lahja toit; lahja jook'
◊ lirisema, liru
● vadja lirisä 'lõõritada, laksutada'
soome liristä 'niriseda; suliseda'
Aunuse karjala liruttua 'pajupilli mängida', liru 'pajupill'
karjala lirissä, lirahtoa 'niriseda; suliseda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades larisema, lora, lurisema, lärisema, pirisema, sirisema, lidisema, lirtsuma.
lurr : lurri : lurri 'lahja vedel toit' lurisema
nõder : nõdra : nõtra 'nõrk, jõuetu, vilets'; mrd 'kätkivibu'
○ kirderanniku notra, noder
● liivi nõ’ddõrz 'nõrk, väike, habras'
vadja nõdra 'nõrk; vilets, kehv; nõtke, paindlik; peenike; vedel(avõitu); alandlik, kuulekas'
soome nöyrä 'alandlik, kuulekas; nõtke, paindlik'; mrd 'lahja (nt kohv); halb ilm (eriti tuisk); sulailm'
isuri nodra 'nõtke, paindlik; nõrk'
Aunuse karjala ńeürü 'osav; tark, taiplik'
karjala neürä 'alandlik, kuulekas; halb, nõrk, vilets; kehv, tuisune, tuuline (ilma kohta); osav; tark, taiplik'
Läänemeresoome tüvi.
nälg : nälja : nälga 'tugev kõhutühjuse ning süüatahtmise tunne; söömataolemise v alatoitluse seisund; olukord, kus alatoitlus ning sellest tingitud haigused on peamised suremuse põhjused'
● liivi nǟlga 'nälg; puudus; ihne, ahne'
vadja nältšä 'nälg; näljane'
soome nälkä 'nälg; näljahäda'
isuri nälgä 'nälg; näljahäda'
Aunuse karjala ńäľgü 'nälg; puudus; näljane'
lüüdi ńälg(e͔), ńäľg 'nälg; näljahäda'
vepsa ńäľg 'nälg; näljahäda'
saami nealgi 'nälg'
Läänemeresoome-saami tüvi. Esitatud saami vaste võib olla ka läänemeresoome keeltest laenatud, selle asemel võib vaste olla turjasaami ńie´l̀ge 'lahja, rasvatu (eriti kala kohta)'.
räme : rämeda : rämedat '(hääle, heli kohta:) kare, kärisev, kähe, ragisev; jäme, labane, tahumatu, rohmakas'
● soome rämeä 'kare, kärisev, kähe, ragisev; plärisev, põrisev'
Aunuse karjala rämei 'kare, kärisev, kähe, ragisev; lahja (maa kohta)'
lüüdi rämištä 'pläriseda'
vepsa ŕämeita 'kliriseda, kõliseda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas rämps. Sõna on kirjakeeles kasutusele võetud osaliselt soome keele eeskujul.
sorakas : soraka : sorakat 'lohakalt, harakil ripnemas; lahja ja vibalik'
◊ sorgus, sorus
● ? soome mrd sorko 'riba, liist, põllusiil', sorkale 'riba, pikk kitsas siil, liist'
Häälikuliselt ajendatud tüvi.
väli : välja : välja 'tasane metsatu maa-ala; piiridega eraldatud põllumajandusmaa osa; suurema pinna osa; pidev mateeria vorm'
◊ välistama, väljas, väljendama
● liivi vēļa 'hõre'
Salatsi liivi vel, vell 'väli, õu, hoov'; velen 'väljas'
vadja väľľä 'väli'
soome väljä 'lai, lahe; avar, ruumikas; lõtv; hõre'
isuri väljä 'lai, lahe'
Aunuse karjala väľľü 'lai, lahe; avar; lõtv; vabadus, voli'
lüüdi väľľ(ü) 'lai, lahe'
vepsa väľ 'nõrk; lai, lahe; lõtv; lahja'
Läänemeresoome tüvi. Sõna on peetud ka balti laenuks tüvest, mille vaste on leedu valia 'tahe, voli'. Vt ka väle, välk, välmima, vältama ja välu.
© Eesti Keele Instituut a-ü sõnastike koondleht veebiliides @ veebihaldur |