[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

-kond : -konna : -konda (liide, mis moodustab teatud rühma või gruppi tähistavaid sõnu)
● liivi -gõnd liitsõnas kōzgõnd 'pulmad'
vadja kunta 'ala, piirkond'
soome kunta 'vald; -kond'
Aunuse karjala -kundu sõnas heimokundu 'suguvõsa'
lüüdi -kund sõnas heimokund 'suguvõsa'
vepsa -kund '-kond'
saami -goddi sõnas bearragoddi 'perekond, leibkond'
mokša kuńďa 'sõber'
? handi χăntĭ 'hant; inimene'
mansi χōnt 'sõjavägi; sõda, lahing'
ungari had 'sõjavägi'
Soome-ugri tüvi, mis on eesti keeles säilinud vaid liitena, nt kihelkond, perekond, trobikond. Vt ka kunnatu.

laeng : laengu : laengut 'sihipäraselt paigaldatud plahvatama pandav lõhkeainekogus'
○ lahing
← alamsaksa lading 'laadimine'
Laenu muganemisel on d vokaalide vahelt kadunud. Sama tüvi on laenatud sõnas laad2 ja võib-olla ka sõnas laadik. Hiljem on laenatud tüve saksa vaste sõnas laadung.

lahing : lahingu : lahingut 'võitlevate poolte relvakokkupõrge'
← alamsaksa slachtinge 'kaklus, lööming'
← rootsi mrd slachtning 'veresaun; võitlus, lahing; tüli'
Alamsaksa tüvi võib olla laenatud ka sõnas lahtima. Eesti keelest on laenatud vadja lahinko 'lahing; sõda'.

lahtima : lahtida : lahin 'looma v loomi tapma'
← alamsaksa slachten 'tapma, veristama'
← saksa schlachten 'tapma, veristama'
Laenatud võib olla ka sama alamsaksa tüve tuletis, lahing.

riid : riiu : riidu 'sõbralike suhete katkemine v katkestamine, tüli'
← algskandinaavia *strīþa-
vanaislandi stríð 'riid, sõda'
rootsi strid 'võitlus, lahing; vastuolu; vaidlus, tüli'
● liivi rīḑļõ 'tõrelda, sõimata'
Salatsi liivi rīd 'riid'
vadja riito 'riid, tüli', riďďõlla 'riielda, tülitseda, sõimelda; vaielda'
soome riita 'riid, tüli; vaidlus, erimeelsus, lahkheli; sekeldus, pahandus; hagi'
isuri riida 'riid, tüli'
Aunuse karjala riidu 'riid, tüli'
lüüdi riid 'riid, tüli'
vepsa ŕid 'tüli, vaidlus'

tore : toreda : toredat 'meeldiva välimusega, ilus, nägus; meeldiva olemisega, sümpaatne; ülimalt meeldiv, suurepärane; uhke, ülbe, üleolev; üsna suur'
◊ tõre, tõrelema
● vadja torua 'tõrelda, riielda'
soome tora 'sõnelus, tüli, vaidlus'
isuri torruua 'tõrelda, riielda'
Aunuse karjala tora 'kaklus, kähmlus; lahing; (mitm) sõda'
lüüdi tora 'kaklus, kähmlus'
vepsa tora 'kaklus, kähmlus; tüli, sõim'
saami doarru 'kaklus, kähmlus, võitlus, lahing'
? ersa ťuŕems 'kaklema; võitlema'
? mokša ťuŕəms 'kaklema; võitlema'
mäemari torlem (oleviku ains 1P) 'tõrelen, noomin'
? ungari dorgál 'tõrelema, noomima'
neenetsi taroʔ- 'käsitsi võitlema, maadlema'
eenetsi taru- 'maadlema'
nganassaani tora- 'maadlema'
sölkupi ćār 'kuritegu, riid, viha'
matori toro- 'maadlema'
Uurali tüvi. Esitatud ersa ja mokša vastet on teisalt peetud tõrjuma vasteteks. Eesti keeles on toimunud tähendusmuutus 'pahane' > 'ülbe, uhke' > 'uhke, suurepärane' > 'meeldiv'. Sugulaskeeltele lähem tähendus on säilinud tüve rööpvariandis, milles o > õ (tõre, tõrelema). Vt ka torisema, tõrkuma.