[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

lahe : laheda : lahedat 'avar, ruumikas; oludest piiramata, vaba; üksipidi kiudude v niitidega, mitte sassis; kerge, karastav; kerge, ladus; mõnus, õdus'; kõnek 'tore, vaimustav'
◊ lahendama, lahke, lahtuma
● vadja lahkõa 'hea, lahke'
soome mrd lahea, lahkea 'pehme, sile; pehme (ilm); meeldiv (inimene)'
vepsa lahed 'värske (vesi); mahlane'
Läänemeresoome tüvi. Sõnas lahke on ilmselt vana k-liide.

lahendama : lahendada : lahendan 'ebaselget v vaieldavat probleemi selgitama (ning otsustama), millessegi selgust tooma, millestki väljapääsu leidma' lahe

lahke : lahke : lahket 'sõbralik, südamlik; lahe' lahe
● vadja lahkõa 'hea, lahke'
soome mrd lahkea 'pehme, sile; pehme (ilm); meeldiv (inimene)'

laht : lahe : lahte 'maismaasse lõikuv ookeani, mere v järve osa'
← balti
leedu lanktis 'viipsik; poolimismasin'
läti lanktis 'kaar, sang; viipsik'
● vadja lahti 'laht'
soome lahti 'laht'
isuri lahti 'laht'
Aunuse karjala lahti 'laht'
lüüdi laht 'laht'
vepsa laht 'laht'
saami luokta 'laht'

lahtuma : lahtuda : lahtun 'ära hingama, (haihtumisi) lahjenema; kolkuma (nt veini kohta)' lahe

risla : risla : rislat 'peamiselt mererannikuil elutsev hallpruuni üla- ja heledama alapoolega rästasuurune lind, rüdi (Calidris)'
← soome mrd risla 'krüüsel (Cepphus grylle)'
On ka arvatud, et tegemist on rootsi laenuga, ← rootsi grissla 'tirk (Uria)'. Kuna sõna esineb meil vaid kirderannikumurretes ning soome keeles Soome lahe ranniku murrakutes, siis on tõenäolisem, et see on laenatud soome murrete vahendusel. Rootsi keelest on laenatud krüüsel. Eesti keeles on nimetus kandunud üle teisele rannikulindude perekonnale.

rääbis : rääbise : rääbist 'järvedes ja Soome lahe idaosas elutsev väike räimekujuline siig (Coregonus albula)'
○ lõunaeesti rääbüss
● liivi repšõz 'rääbis'
soome rääpys 'rääbis'
isuri rääbüs 'rääbis'
Aunuse karjala riäpöi 'rääbis'
lüüdi riäpüz, riäpüöi 'rääbis'
vepsa ŕäpus 'rääbis'
Läänemeresoome tüvi, võib olla algselt sama mis sõnas rääbakas. Rääbis elutseb ainult põliste läänemeresoome aladega külgnevates vetes ja nõnda on sõna laenatud läänemeresoome keeltest paljudesse naaberkeeltesse. Eesti keelest võivad osaliselt olla laenatud rootsi rabboxe, van rebox, räpöxe, mrd räpuks 'rääbis' ja baltisaksa Rebs 'rääbis'.

sõber : sõbra : sõpra 'vastastikuse usalduse, sümpaatia alusel seotud inimene v olend; poolehoidja'
○ kirderanniku sepr(a)
? ← balti
leedu sėbras 'kaaslane; semu; osanik, partner'
läti sēbrs 'sõber, tuttav; sugulane'
● liivi sü’br 'sõber', sõ’brā 'sõber, sugulane'
vadja sõbra 'sõber, sõbranna; kaubanduspartner üle Soome lahe'
soome seura 'selts; seltskond'
isuri sebra 'sõber'
Aunuse karjala sebroveh 'seltskond'
lüüdi šiebr 'selts, ühendus'
vepsa sebr 'ühendus, artell; ühiselt tehtav töö'
Liivi sõ’brā on tõenäoliselt eesti keelest laenatud. Eesti keelest on laenatud soome mrd sepra '(eesti) kaubanduspartner; sõber' ja eestirootsi säbor, söber, söbär 'sõber'. Eesti laenuks on peetud ka läti murdesõnu sobaris, sohbars 'talupojast kaubitseja (Pärnus)'. Vt ka seirama.

väli : välja : välja 'tasane metsatu maa-ala; piiridega eraldatud põllumajandusmaa osa; suurema pinna osa; pidev mateeria vorm'
◊ välistama, väljas, väljendama
● liivi vēļa 'hõre'
Salatsi liivi vel, vell 'väli, õu, hoov'; velen 'väljas'
vadja väľľä 'väli'
soome väljä 'lai, lahe; avar, ruumikas; lõtv; hõre'
isuri väljä 'lai, lahe'
Aunuse karjala väľľü 'lai, lahe; avar; lõtv; vabadus, voli'
lüüdi väľľ(ü) 'lai, lahe'
vepsa väľ 'nõrk; lai, lahe; lõtv; lahja'
Läänemeresoome tüvi. Sõna on peetud ka balti laenuks tüvest, mille vaste on leedu valia 'tahe, voli'. Vt ka väle, välk, välmima, vältama ja välu.