[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

ahu : ahu : ahu 'sööti jäetud alemaa'; mrd 'kuiv ja kõrge õhukese mullakihiga maa'
● vadja aho 'kesa, sööt; (kuiv) metsalagendik'
soome aho 'sööt; aas, lagendik'
isuri aho 'rohtunud kasutamata maa, sööt'
Aunuse karjala aho 'metsalagendik'
On arvatud, et võib olla vana laen, ← indoeuroopa *as- 'põlema' või ← alggermaani *as- 'põlema; hõõguma'. Kirjakeelne tähendus on keeleuuenduse ajal kasutusele võetud soome keele eeskujul. Kirderannikumurretes võib samuti olla soome keelest laenatud.

kesa : kesa : kesa 'talivilja kasvatamiseks ettevalmistatav külvikorraväli'; mrd 'suvi; varane kartulisort'
● vadja tšesä 'suvi'
soome kesä 'suvi'; mrd 'kesa'
isuri kesä 'suvi; lagendik [?]'
Aunuse karjala kezä 'suvi; aasta (vanuse arvestamisel)'
lüüdi kezä 'suvi'
vepsa keza 'suvi'
saami geassi 'suvi'
ersa kize 'suvi; aasta'
mokša kiza 'suvi; aasta'
Läänemeresoome-mordva tüvi. On ka oletatud, et indoeuroopa laen, ← indoeuroopa *h₁es-, mille vasted on vene ósen’ 'sügis', preisi assanis 'sügis' ja gooti asans 'viljasaak'.

lage : lageda : lagedat 'avar; tühi, paljas'
← algskandinaavia *lāǥija-
vanaislandi lægi 'randumiskoht, ankruplats'
vanarootsi læ̅ghe 'randumiskoht, ankruplats'
← alggermaani *flakja-z
vanaislandi fleki 'võrest ja plankudest rinnatis, varikatus; punutud katusealune, laudadest sild'
● liivi la’gdõ 'puudeta, tühi, avar; lagendik'
vadja lakõa 'sile, tasane; lage; avar'
soome lakea 'lage, avar; tasane, lame'
isuri lakkiia 'tasane; sile'
Aunuse karjala lagei 'tasane; lage koht, tasandik'
lüüdi laged 'lage'
vepsa laged 'lage'
Sama skandinaavia või germaani tüvi on laenatud sõnas lai. Vt ka laastama.

lamakas : lamaka : lamakat 'suur tükk, kamakas'
● vadja lamakas 'lahmakas, kerekas; lamakas, lahmakas'
soome mrd lamu 'suur (põllu)ala, lagendik, tasandik; lohk, nõgu, soo'
isuri lamagas 'suur, turske, kogukas, suure kasvuga'
? karjala lamu 'madal tasane maa mägede keskel'
? vepsa lamu 'pohlakoht, nõmm [?]'
On arvatud, et võib olla balti laen, ← tüvi, mille vaste on leedu mrd lamakas, lamantas 'tükk'. Soome lamu 'lohk, nõgu, soo', karjala ja vepsa vasted võivad olla osaliselt laenatud ka vene murretest, ← vene mrd lom 'soo'; láma 'soine niit' (algselt sama indoeuroopa tüvi mis leedu keeles). Teisalt on peetud ka häälikuliselt ajendatud tüveks, lähedane tüvi on nt sõnades laam ja lahmakas, lahmama.

loog : loo : loogu 'mahaniidetud hein'
← alggermaani *slōǥa-z, *slōǥⁱjōn-
islandi slægja 'värskelt niidetud rohi, hein'
rootsi mrd slog '(heina)kaar, loog; niidetud koht; (metsa)lagendik'
● vadja looko, looku 'loog'
soome luoko 'loog'
isuri luolla (alalütlev) 'lool'
Aunuse karjala luogo 'loog'
lüüdi luog 'loog'
vepsa logo 'loog'
Isuri vaste võib olla eesti või soome keelest laenatud.

nurm : nurme : nurme 'põld, kus külvikorra järgi kasvatatakse mingit vilja v kultuurheina; aas, (kuiv) rohumaa'
● liivi nurm 'põld'
vadja nurmi 'põllumaa, põld'
soome nurmi 'muru, muruplats; aas, rohumaa'
isuri nurmi 'muru'
Aunuse karjala nurmi 'muru, muruplats; aas, rohumaa; põllupeenar künnimaade vahel'
lüüdi nuŕm 'niit, heinamaa, aas'
vepsa noŕm 'rohumaa, lagendik'
koltasaami njormm 'luht, luhaheinamaa'
handi ńurəm 'vähese metsaga soo'
mansi ńūrəm 'niit'
Soome-ugri tüvi.

välk : välgu : välku 'valgussähvatusena nähtav sädelahendus pilves'; mrd 'lagendik'
● soome välkkyä 'välkuda, särada, sätendada'
isuri välkküä 'vilkuda, välkuda'
karjala välkküö 'vilkuda, välkuda'
Tõenäoliselt sama tüvi mis sõnades väle, väli ja välu. Eesti keelest on laenatud soome mrd välkky 'välk'.