[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

ase : aseme : aset '(kunagi olnu) asupaik; voodi vm magamiskoht'
◊ asuma
● liivi azūm 'ase, voodi; jälg; koht'
vadja asu 'tööriist; (toidu)nõu, anum; laev', asuma 'asi', rhvl asub (oleviku ains 3P) 'on'
soome asema 'jaam; asukoht; positsioon; seisund', asua 'elada; viibida'
isuri assuua 'kombeks olla; elada'
Aunuse karjala asemittši 'asemel', azuo 'teha, valmistada; järglasi soetada'
lüüdi azuda 'teha, valmistada'
vepsa azoda 'panna (võrku pinguletõmmatud nöörile)'
ersa eźem 'koht; pink'
mokša äźǝm, jäźǝm 'pink, järi'
? handi ăsəm 'padi'
? mansi osma 'padi'
Läänemeresoome-mordva või soome-ugri tüvi. Isuri vaste võib olla soome keelest laenatud. Eesti keelest on laenatud vene mrd ázunik 'veerandliitrine viinapudel' (← asunik). Vt ka asi, asima, selmet.

asuma : asuda : asun 'paiknema; minema v tulema, end sisse seadma; tegema hakkama, alustama' ase
● vadja asu 'tööriist; (toidu)nõu, anum; laev', asuma 'asi', rhvl asua '? asuda, olla'
soome asua 'elada; viibida'
isuri assuua 'kombeks olla; elada'
Aunuse karjala azuo 'teha, valmistada; järglasi soetada'
lüüdi azuda 'teha, valmistada'
vepsa azoda 'panna (võrku pingutusnöörile)'

kibu1 : kibu : kibu '(väike) kapp, puunõu'
← alggermaani *kippōn-
algskandinaavia *kippō
vanaislandi kippa 'korv'
norra kipa 'vitstest korv, kandmisnõu'
← alggermaani *skipa-
algskandinaavia *skipa
vanaislandi skip 'laev'
vanaülemsaksa skif 'laev; anum'
● vadja tšippo 'kruus'
soome kippo, mrd kippa 'kapp, kibu; kopsik; kruus'
karjala kippa 'kapp, kibu, laudadest puunõu'
Laenu on raske täpsemalt dateerida, võib olla germaani või noorem, skandinaavia laen. Murretes on tuntud ka variant kipp. Eesti keelest on laenatud baltisaksa Kippe 'väike ammutamisnõu', eestirootsi kipo 'väiksem jooginõu' ja võib-olla läti mrd ķipa, ķipe, ķipis 'väike ammutamisnõu'. Vt ka kippel.

kiil4 : kiilu : kiilu 'laeva v paadi põhja pikisuunas läbiv puu v terastala, mille külge kinnitub laeva v paadi sõrestik'
○ keel
← alamsaksa kil, kel 'kiil (veesõidukil); laev'
← saksa Kiel 'kiil (veesõidukil)'

kirst : kirstu : kirstu 'suur (kumera) kaanega ja madalate jalgadega laudkast riidekraami, vilja vm vara säilitamiseks; puusärk'; mrd 'tera- v jahukast veskis'
← balti *kirstas
läti šķirsts 'kirst, kast; puusärk'
● liivi kiršt 'rautatud kast; Noa laev (piiblis)'
soome kirstu 'kirst (kast); puusärk'; van 'vangla'
isuri kirsto 'kirst (kast)'
karjala kirstu 'kirst (kast)'

käula : käula : käulat '(väiksem, viletsam) laev, alus, auto; logu'
? ← soome keula 'käil'
Soome sõna on tüve käil vaste.

laev : laeva : laeva 'suur veesõiduk (vedamiseks, transportimiseks)'
○ lõunaeesti laiv, kirderanniku laiv(a)
← alggermaani *flauja-
vanaislandi fley 'laev, (väike) parv'
● liivi lōja 'paat'
vadja laiva 'laev'
soome laiva 'laev'
isuri laiva 'laev'
karjala laiva 'laev'
vepsa laiv '(kehv) paat'

lodi : lodja : lotja 'pukseeritav v iseliikuv tekita (puit)praam kaupade veoks siseveekogudel; Peipsil ja Emajõel kasutatud lühikese laia kerega ning kinnise tekiga laev'
← vanavene lodĭja 'praam, paat'
● vadja loďďa 'paat, lootsik; lodi [?]'
soome lotja 'lodi, praam'
karjala lotja 'lodi, praam'
vepsa lodj 'lodi, praam'
Eesti keelest on laenatud liivi loḑā 'väike madal paat' ja eestirootsi lådi, låde 'lamedapõhjaline paat'.

paat : paadi : paati 'väike, hrl pealt lahtine veesõiduk'
← algskandinaavia
vanarootsi bāter 'laev, paat'
vanaislandi bátr 'laev, paat'
rootsi båt 'paat'
● vadja paatti 'paat'
soome paatti 'paat'
isuri paatti 'paat'
Võib olla ka noorem, vanarootsi laen. Hiljem on laenatud tüve vaste sõnades pootshaak, pootsman.

pargas : pargase : pargast 'suur lameda põhjaga paat v jõepraam'
← saksa Barkasse 'suur abipaat'
← rootsi barkass 'sõjalaevade abipaat moonaveoks'
← vene barkás 'suur paat, väike laev'

puri1 : purje : purje 'kolm- v nelinurkne tuulepüüdur, mille abil laev v muu sõiduk pannakse liikuma'
◊ purjus
← alggermaani *burja-
vanaislandi byrr 'pärituul, soodne tuul'
rootsi mrd bör 'pärituul, soodne tuul'
● liivi pūraz, pūŗaz 'puri'
vadja purjõ 'puri'
soome purje 'puri'; mrd 'pärituul; hoog'
isuri purje 'puri'
Aunuse karjala purieh 'puri'
vepsa puŕeh 'puri'
saami borjjas 'puri', borjat 'pärituul'
purjus on u-tüvelise variandi seesütleva käände vorm. Eesti keelest on laenatud läti bura 'puri' ning soome mrd purjus(sa) 'purjus, joobnud', isuri purjus 'purjus, joobnud' ja vadja purjuza 'purjus, joobnud' (← purjus).

rõngas : rõnga : rõngast 'ringi kujuga ese v kujund, mis on keskelt tühi'
○ kirderanniku rengas
← alggermaani *χrenga-z
vanaislandi hringr 'rõngas, ring; mõõk; madu; laev'
rootsi ring 'rõngas, võru; ring; sõrmus'
saksa Ring 'rõngas, võru; ring; sõrmus'
● vadja rõngas 'rõngas; keti lüli; kõrvarõngas'
soome rengas 'rõngas, võru; keti lüli; rattakumm, rehv'
isuri rengas 'rõngas, võru'
Aunuse karjala rengas 'rõngas, võru'
lüüdi rengas 'võru'
vepsa renkheińe 'sõrmus'
Hiljem on laenatud tüve alamsaksa või saksa vaste, ring. Eesti keelest võib olla laenatud läti mrd rengas 'nöörist või puust sidemed adrahõlmade kinnitamiseks'.