[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

karp2 : karbi : karpi 'väike madalavõitu hrl kaanega kastike; limuste lubikoda'
? ← alamsaksa karpe 'puust kast'
Eesti keelest on laenatud eestirootsi karp(p), karrp 'karp, toos, laegas, pütt' ning tõenäoliselt ka liivi kärp 'puust kastike, karp', vadja karppi 'karp, toos', soome mrd karppi 'karp; palksõrestik' ja isuri karppi, karppa 'karp'.

laad2 : lae : laadi 'püssi vm käsitulirelva pära, kaba'
← alamsaksa lade 'kirst, kast; laegas'
Samatüveline tegusõna laadima on samuti laenatud, ← alamsaksa laden 'laadima, täitma'. Alamsaksa keelest on laenatud ka sama tüve tuletis, laeng, ja võib-olla ka laadik, hiljem on laenatud tüve saksa vaste, laadung.

laadik : laadiku : laadikut 'laegas'
◊ laegas, laekuma
← alamsaksa lade, ladeken 'kirst, kast; laegas'
← vanarootsi la(a)dika 'väike kast, karp'
On ka arvatud, et laenatud on alamsaksa tüvi lade ja lisatud liide -ik. Tuletises laegas on d vokaalide vahel kadunud, laekuma on sellest ebareeglipäraselt tuletatud. Sama alamsaksa tüvi on laenatud sõnades laad2, laeng.

laegas : laeka : laegast 'kaanega kastike v kirstuke; sahtel' laadik

paja : paja : paja 'sepikoda, töökoda'
? ← alggermaani *faka-
saksa Fach 'riiul, lahter, laegas, vahe, jaotus'
hollandi mrd vak 'auk'
● vadja paja 'sepikoda'
soome paja 'sepikoda; töökoda'
isuri paja 'sepikoda'
Aunuse karjala paja 'sepikoda'
lüüdi paja 'sepikoda'
vepsa paja 'sepikoda'
Võib olla pisut varasem laen, ← eelgermaani *paǥo-. Germaani päritolu on ebakindel häälikulistel ja tähenduslikel põhjustel.

sahtel : sahtli : sahtlit 'hrl kastikesekujuline eraldatud ruumiosa mingi mööblieseme, harvemini muu eseme sees, laegas'
○ sahkel
← saksa Schachtel 'karp'

suhvel : suhvli : suhvlit van 'laegas, sahtel'
○ suhv, suhvlaad
← alamsaksa schūflade 'liigutatava kaanega laegas; sahtel'
Alamsaksa allikas on liitsõna: schūf 'liigutatav osa, siiber' + lade 'laegas'. suhvel on muganemisel lühenenud, lõpuosa on võinud kujuneda teiste el-lõpuliste sõnade eeskujul, nt sahtel. Murdesõnas suhvlaad on liitsõna laenatud tervikuna, murdesõnas suhv on liitsõna tähenduses ainult esiosa. Murretes on ka tõlgitud järelosisega variant suhvlaegas. Alamsaksa liitsõna teine osis on ka eraldi laenatud, laadik, laegas.

vakk1 : vaka : vakka 'silindriline puust või puukoorest nõu; mahumõõt'
◊ vakk2, vakus
← balti *vāka
leedu vóka 'viljamõõt', vokà 'kaas; silmalaug'
läti vāks 'kaas'
● liivi vakā 'korv; vakk (mahumõõt)'
vadja vakka 'korv; karp, tops, toos; külimit; vakk (mahumõõt)'
soome vakka 'korv; karp, tops, toos; külimit; vakk (mahumõõt)'
isuri vakka 'korv; karp, tops, toos; külimit; vakk (mahumõõt)'
Aunuse karjala vakku 'vakk (mahumõõt)'; vakkaine 'vakk (mahumõõt); nõu, karp, toos'
lüüdi vakk 'vakk, laegas, karp, purk, toos'
Eesti keelest on laenatud baltisaksa Wacke 'vakamaa; koormis; vakus, koormise tähtaeg' ja tõenäoliselt ka läti vaka 'liivi talupojaõigus; koormis'.