[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Leitud 7 artiklit

ahtma : ahta : ahan 'vilja parsile kuivama tõstma; tihedalt üksteise kõrvale asetama, (täis) toppima'
lõunaeesti atma
vadja ahtaa 'ahta, vilja jm kuivama panna'
soome ahtaa 'toppida, kiiluda, laduda; vilja parsile kuivama panna'
isuri ahtaa 'vilja, võrke parsile kuivama panna'
Aunuse karjala ahtua 'vilja, võrke kuivama panna'
lüüdi ahtada 'vilja, võrke kuivama panna'
vepsa ahtta 'vilja jm kuivama panna'
lõunasaami voektenje 'maa sisse löödud vai võrkude kuivatamiseks'
ersa aftuma 'võrk'
mokša aftə̑ms 'võrku, mõrda sisse panema; püünist üles seadma'
? mari optaš 'panema, asetama; laduma, kuhjama; kokku panema, ehitama; peale laadima; kummutama'
komi okti̮ni̮ 'püünist, raudu üles seadma'
handi eγət- 'üles riputama, kuivama panema; pooma'
Soome-ugri tüvi. Vt ka ahas.

kloppima : kloppida : klopin '(kergelt) taguma, korduvalt lööma; selliselt puhastama; peksma, kolkima; ägedalt, valjusti koputama; ägedalt tuksuma, pekslema'
loppima
alamsaksa kloppen 'taguma, toksima; peksma; sisse lööma v taguma'
On ka oletatud, et häälikuliselt ajendatud (oma)tüvi, sel juhul sama mis klopp. Eesti keelest on laenatud vadja kloppia 'müüri laduda; lüüa' ja isuri kloppia '(kolinal) laduda (nt puid riita) [?]'. Vt ka klobima.

laduma : laduda : laon 'korrapäraselt asetama; peksma; jooksma; trükivormi tekstiosa koostama'
alggermaani *χlaþan-
vanaislandi hlaða 'laadima, koormama, virnastama'
vanarootsi laþa 'laadima, koormama, virnastama'
gooti af-hlaþans (kesksõna) 'lastima, koormama'
vadja latoa 'laduda; lastida'
soome latoa 'laduda; ladestada; seada'
isuri lattooja 'laduda'

lappama : lapata : lappan 'korduvate liigutustega kokku võtma v lahti andma; sorima, sirvima'
laberik, laperdama, lapergune, lapik
soome lappaa '(välja) laduda; toppida; (kokku) lapata; lahti kerida; voolata'
isuri lappaa 'lapata (võrku)'
Aunuse karjala lappua 'kokku voltida, lapata'
Läänemeresoome tüvi. Vt ka labu.

lööma : lüüa : löön 'hoopi v hoope andma; hoobiga heli tekitama; hooga liikudes paiskuma; energiliselt midagi tegema; (järsku) hakkama; järsku muutuma'
lööbima, lööve
liivi lüöb (oleviku ains 3P) 'lööb'
vadja lüvvä 'lüüa, peksta; lasta'
soome lyödä 'lüüa, peksta'
isuri löövvä 'lüüa; niita'
Aunuse karjala ľüvvä 'lüüa, taguda, peksta'
lüüdi lüödä 'lüüa'
vepsa ľöda 'lüüa, peksta; saviahju laduda; vikatit pinnida'
mari lüjaš 'laskma, tulistama'
komi li̮jni̮ 'laskma; heitma'
mansi laj-, liγ- 'heitma, viskama; paiskama'
ungari 'laskma, tulistama'; mrd 'lööma'
Soome-ugri tüvi. Vt ka leidma.

nakkama : nakata : nakkan 'külge hakkama (haigus)'; mrd 'siirduma mingisse tegevusse või olukorda, hakkama'
?balti
leedu įšokti '(sisse) hüppama'
läti iesākt 'algama, alustama, hakkama'
Salatsi liivi nakk '(kinni) haarata; nakata; kavatseda; alustada, hakata; kinni püüda, kinni võtta'
Samatüvelisest balti allikast võib olla laenatud ka hakkama. On ka oletatud, et läänemeresoome-mordva tüvi, mille vasted on ersa navams 'värvima; sisse kastma' ja mokša navams 'pistma, sisse pistma, toppima; sisse kastma'. Veel on arvatud, et läänemeresoome tüvi, mille vasted on soome nakata 'visata, heita'; mrd '(kinni) lüüa' ja Aunuse karjala nakata 'peale v selga laduda v vinnata; heita, visata; kuhjata; lüüa', tähenduslikult on see kaheldav.

sälitis : sälitise : sälitist 'endisaegne mahu- ja massiühik'; van 'koorem, kandam'
liivi ltõ 'laduda; pakkida; ammutada'
soome sälyttää 'koormata; laadida; laduda'
? komi se̮lni̮ 'astuma (nt laeva), istuma hobuse selga', se̮ltni̮ 'laduma, panema; valama; poetama'
? handi lel- 'sõiduvahendisse v hobuse selga istuma'
? mansi tāl- 'sõiduvahendisse v hobuse selga istuma'
? ungari vanas kirjakeeles ellik 'hobuse v eesli selga istuma'
? neenetsi ťí- 'istuma (sõiduvahendis)'
? nganassaani tiaji 'istuma, hobuse selga istuma'
? sölkupi tī- 'hobuse selga v sõidukisse istuma'
? kamassi ši- 'istuma, hobuse selga istuma'
Läänemeresoome või uurali tüvi. Teisalt on arvatud, et läänemeresoome vasted on hoopis tuletised soome-ugri tüvest, mille vaste võib olla sälk.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur