[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

kaevama : kaevata : kaevan 'labidaga süvendit tegema; puskama, sarvedega tõukama'; mrd 'torkima; (välja) õõnestama'
○ lõunaeesti kaibma, kaivma, kirderanniku kaivama
◊ kaev
● liivi kouvõ 'labidaga süvendit teha; puskida'
vadja kaivaa 'labidaga süvendit teha; uuristada; puskida; (kartuleid) võtta; (välja) tuua v võtta v kiskuda, (ära) võtta v rebida'
soome kaivaa 'labidaga süvendit teha; uuristada; maha matta'
isuri kaivaa 'labidaga süvendit teha; (kartuleid) võtta; uuristada; (üles) tõsta, välja kiskuda (nt hobust); eemaldada, välja võtta'
Aunuse karjala kaivua 'labidaga süvendit teha; (kartuleid) võtta; uuristada'
lüüdi kaivada 'labidaga süvendit teha; uuristada, puurida; välja kiskuda'
vepsa ke͔ida, kaida 'labidaga süvendit teha; (kartuleid) võtta; välja võtta, välja tõmmata'
saami goaivut 'ammutada; kaevata, kaapida (lund)'
ersa kajams 'heitma, viskama; kallama; panema, asetama; ära võtma (riideid)'
mokša kajams 'viskama, külvama; kallama; ära võtma (riideid)'
mari kuaš 'labidaga tõstma, kühveldama'
udmurdi kujani̮ 'viskama; (maha) jätma; välja heitma; vallandama; kukutama'
komi kojni̮ 'ammutama, välja valama; üle v täis valama, (peale) loksutama, leili viskama'
ungari hajít 'heitma, viskama'
Soome-ugri tüvi. On ka arvatud, et esitatud ersa, mokša, udmurdi, komi ja ungari vasted on teise päritoluga ning tüve kaugemate sugulaskeelte vasted on (lisaks esitatud saami ja mari vastele) hoopis ersa kojme 'labidas', mokša kajmä 'labidas' ning võib-olla ka neenetsi śíwa 'labidas, kühvel', eenetsi sea 'labidas', nganassaani kaibu 'labidas', kamassi kō 'labidas; aer'.

kippel : kipli : kiplit mrd 'kühvel, viskel; raudservaga puulabidas'
○ kipper
? ← läti mrd šķipele 'labidas, kühvel'
On ka oletatud, et tekkinud sõnade kipp, kibu, ja kühvel segunemisel.

koost : koosta : koosta mrd 'puulusikas'
← vanavene *kopusta 'segamiskepp või -labidas'
vene mrd kopýstka 'searoka segamise kepp'
Laenu muganemisel on *p vaste vokaalide vahelt kadunud, *kopusta > *kovosta > koost.

laba : laba : laba 'tööriista, eseme vm lai ja lame osa; (jala, suka) pöid'
● liivi labā 'lame pind; laba, lusika kaha'
vadja lapa 'laba'
soome lapa 'piht; turi; laba'
isuri laba '(aeru)laba'
Aunuse karjala laba 'laba; koonlalaud'
lüüdi laba 'hobuse turi; (aeru)laba; lant, koonlapuu istelaud'
vepsa laba 'koonlalaud; (jala)laba'
Inari saami lyepi 'laba'
? mansi -lop liitsõnas kātlop 'kämblalaius'
? neenetsi ləb́a 'aer, mõla'
? eenetsi lobe 'aer'
? nganassaani labaŋ 'aer'
? sölkupi lapu 'aer, mõla'
? matori lia 'aer'
Läänemeresoome-saami või uurali tüvi. Vt ka labidas, labu.

labidas : labida : labidat 'tööriist pinnase käsitsi kaevamiseks, laadimiseks jne'
← balti
leedu lopeta 'labidas'
preisi lopto 'labidas'
● liivi lä’bḑi 'labidas'
vadja lapia 'labidas; koonlalaud; adralusikas; (ahju-, pliidi)siiber', lapii 'labidas'
soome lapio 'labidas; kühvel'
isuri labja 'labidas; kühvel'
Aunuse karjala labju 'labidas'
lüüdi labid 'labidas, leivalabidas'
vepsa labid 'labidas, leivalabidas; hauskar'
Teisalt on arvatud, et germaani laen, ← alggermaani *lapjō, mille vasted on nt hollandi lep 'labidas', friisi leppe 'labidas'. On peetud ka tuletiseks tüvest laba, kuid tuletusviis oleks sel juhul erandlik. Eesti keelest võib olla laenatud vadja labid 'labidas'.

lasn : lasna : lasna 'puulabidas'; mrd 'keelikas, puuvankri teljepakke ühendav vahepuu'
← balti *lāpstā
läti lāpsta 'labidas; kühvel'
● liivi lastā 'adra hõlm'
vadja las(s)a '(peerust) kangatihv'
soome lasta 'lapits, väike labidas, kaabits'
isuri lasteed (mitm) '(katuse)laast'
Aunuse karjala laśťe '(korvi) peerg, laast'
lüüdi lašte͔ 'laast, peerg'
vepsa last 'lõhutud halg peergude tegemiseks; peerg, laast'
saami luosti 'põhjapõdra hele küljejutt'
lasn on reeglipäratu tüvevariant, murretes on ka reeglipärane last 'ühenduspuu v -pulk'. Vt ka laast.

rühvel : rühvli : rühvlit 'kerge põllutööriist taimeridade vaheltharimiseks'
← alamsaksa roffele, ruffele 'raudäärega puust labidas v kühvel'