[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

kaha1 : kaha : kaha '(varrega eseme) laiem nõgus ots'; mrd 'reha pea; labida laba; käepide; (kala)kahv; vähinatt; tihe nooda pära, mõrra viimane sopp'
◊ kahur
● soome mrd kaha '(vitstest, laastudest, tohust) korv, suurem säilitusnõu; teivastest püünis; alus, raam lusikate või tööriistade hoidmiseks'
Aunuse karjala kaha '(vitstest, laastudest) süte- v heinavedamiskorv'
lüüdi kaha 'sütevedamiskorv; mõrra rõngas'
vepsa kahač 'kuivatusredelil heinu kinni hoidev kokkuseotud vitstepaar'
? udmurdi kož sõnaühendis kenos kož 'vilja-, jahu-, söödasalv'
? komi van srmt ki̮š 'õõnsus [?]'
handi χŏsap 'lahter, õõnsus; sahver'
mansi χusap '(säilitus)nõu'
? sölkupi koča 'kott'
Soome-ugri või koguni uurali tüvi. kahur on Esimese maailmasõja ajal loodud tuletis, tähenduslikuks seoseks tüvega on olnud teatud analoogia lusika, piibu vm kaha ja suurtükilafeti vahel.

laapama : laabata : laapan 'peoga üle tõmbama, kaapama; liipama'
◊ laaberdama
● soome mrd laapata, laapustaa 'käia, vaevaliselt liikuda'
Võib olla sama häälikuliselt ajendatud tüvi mis sõnas laabakil, lähedane tüvi on nt sõnades lääpama, lööpama. On ka oletatud, et skandinaavia laen, ← algskandinaavia *slāpaR, mille vasted on vanaislandi slápr 'laiskvorst', norra slåp 'logeleja'. Veel on arvatud, et vene laen, ← vene lápa 'käpp, jalg'. Nimetatud vene allikast on laenatud murdesõna laapa 'ankruharu; aeru laba; ujulest'. Vt ka liipama.

laba : laba : laba 'tööriista, eseme vm lai ja lame osa; (jala, suka) pöid'
● liivi labā 'lame pind; laba, lusika kaha'
vadja lapa 'laba'
soome lapa 'piht; turi; laba'
isuri laba '(aeru)laba'
Aunuse karjala laba 'laba; koonlalaud'
lüüdi laba 'hobuse turi; (aeru)laba; lant, koonlapuu istelaud'
vepsa laba 'koonlalaud; (jala)laba'
Inari saami lyepi 'laba'
? mansi -lop liitsõnas kātlop 'kämblalaius'
? neenetsi ləb́a 'aer, mõla'
? eenetsi lobe 'aer'
? nganassaani labaŋ 'aer'
? sölkupi lapu 'aer, mõla'
? matori lia 'aer'
Läänemeresoome-saami või uurali tüvi. Vt ka labidas, labu.

labidas : labida : labidat 'tööriist pinnase käsitsi kaevamiseks, laadimiseks jne'
← balti
leedu lopeta 'labidas'
preisi lopto 'labidas'
● liivi lä’bḑi 'labidas'
vadja lapia 'labidas; koonlalaud; adralusikas; (ahju-, pliidi)siiber', lapii 'labidas'
soome lapio 'labidas; kühvel'
isuri labja 'labidas; kühvel'
Aunuse karjala labju 'labidas'
lüüdi labid 'labidas, leivalabidas'
vepsa labid 'labidas, leivalabidas; hauskar'
Teisalt on arvatud, et germaani laen, ← alggermaani *lapjō, mille vasted on nt hollandi lep 'labidas', friisi leppe 'labidas'. On peetud ka tuletiseks tüvest laba, kuid tuletusviis oleks sel juhul erandlik. Eesti keelest võib olla laenatud vadja labid 'labidas'.

labu : labu : labu 'heinasaad'
● vadja lappu, lapussi 'kraasitäis (heiet), heiderull'
soome mrd lapo 'hangutäis heina; väike heinasaad'
isuri labo, lavo 'heinahunnik'
Aunuse karjala labeh, laboh 'kraasitud villatopp; pealmine vajunud heinakiht'
lüüdi labeh 'lame (villa-, kraasitud villa, heina)hunnik'
vepsa labode̮h 'virn, patakas, kiht'
Võib olla laba või lappama tüve tuletis.

lape : lappe : lapet mrd '(värava, ukse, akna, ka sea vm looma) külg'
◊ lapuline
● liivi lapīņ, lapīt 'küljetsi; põigiti'
soome mrd lappea, lape '(lapik) külg; nõlv'
Aunuse karjala lappieh 'eemale, kõrvale', lappielaine 'kõrvaline, võõras'
vepsa lapt 'külg, serv, kõrvaline koht'
saami láhppat 'mööda'
Läänemeresoome tüvi. Kaugemate sugulaskeelte sõnad, mida on sageli peetud selle tüve vasteteks, nt ersa lapuža 'sile, tasane; madal; tasane, lausk; avar', mokša lapš, lapǝš 'lame, lapik', mari lap 'madal', udmurdi lap, lape̮g 'madal', komi lap 'lame külg, (labida, käe) laba', handi lăpsək 'lame, madal', ungari lapos 'lame, lapik' ja neenetsi lǝbćojə 'lapik, lame', on ilmselt rööpselt tekkinud häälikuliselt ajendatud sõnad. Need ei sobi vasteteks häälikulistel ega ka tähenduslikel põhjustel. Saami vaste on tõenäoliselt läänemeresoome keeltest laenatud. Vt ka lapi.

mänd1 : männa : mända 'toidu segamise v kloppimise riist'
← balti
leedu mente 'kellu; laba'
läti mente 'segamisriist; aer; väike kartulivõtmislabidas'
● vadja mäntä 'toidu segamise v kloppimise riist'
soome mäntä 'toidu segamise v kloppimise riist'
Vt ka mänd2.

pale : palge ~ pale : palet (hrl mitm) 'põsk; nägu; külgmine osa, nt rangide sisekülje polster, kirve laba'
← alggermaani *balǥiz
gooti balgs 'nahkkott'
vanaislandi belgr 'nahkkott; lõõts; kõht'
saksa Balg '(toores) looma- (v linnu)nahk; lõõts; marakratt, põngerjas; kaun'
● liivi palg 'põsk, nägu', pāļgaz 'rangipadi'
vadja palgõ 'rangipale, -padi', palko 'kaun; vorp, vill, arm'
soome palje 'lõõts', palko 'kaun'
isuri pale 'rangipale, -padi', palgo 'kaun; piklik kõrgem arm, vorp'
Aunuse karjala palgeh 'sepalõõts', palgo 'kaun'
lüüdi palgiš 'lõõts', palg '(herne)kaun'
vepsa paugiž, pougiž 'sepalõõts', paug, poug 'kaun'
Kirderannikumurrete palg 'kaun' võib olla laenatud soome keelest.

ripse : ripsme : ripset 'lühike jäme karv silmalau serval; rakust väljasopistuv peenike moodustis; selline moodustis taimedel; (kaera)pööris'
● liivi rips 'silmaripse'
vadja ripsi 'silmaripse; (kaera)pööris; (marja)kobar; (õie)pööris, pöörisõisik; (käe)laba, kämmal; ranne'
soome ripsi 'silmaripse; sõkal', ripsu 'narmas'; mrd 'räbal, kalts; raas, kübe'
isuri ripsu 'silmaripse; silmalaug; (kaera)sõkal; (marja)kobar'
Aunuse karjala ripsi 'silmaripse'; ripši '(kaera)pööris, -sõkal; (marja)kobar'; ripsu 'tups, narmas; (kaera)pööris, -sõkal; (marja)kobar'
lüüdi ripš(i) 'silmaripse; (kaera)sõkal; narmas'
vepsa ŕips 'silmaripse; (mitm) silmalaud'
saami raksa 'mähe; hällis allapanuks kasutatav sammal'
Läänemeresoome-saami tüvi. On arvatud, et häälikuliselt ajendatud.

saps : sapsu : sapsu 'looma, eriti hobuse eesjala ülemine, õlavarrelihase piirkond'
● liivi saps 'tüür'
vadja sapsu 'hobuse eesjala õlavarrelihase piirkond'
soome mrd sapsa, sapsu 'hobuse abaluu lihas; kirve tera ja pea vahel olev osa'
isuri sapso 'looma jala ülaosa', sapsu '(sea)sink'
karjala sapso, sapsi 'looma abaluu, saps; kirve laba', säpsü 'looma abaluu, abaluu v ristluu lihas; inimese rind v süda'
Läänemeresoome tüvi.

tera : tera : tera 'tööriista v külmrelva lõikav põhiosa, selle lõikeserv v terav ots; teravilja väike kõva vili v seeme; väike kompaktne aineosake'
◊ teras
● liivi tierā 'terariista tera; viljatera, teravili; seeme, tuum'
vadja terä 'terariista tera; terav ots (naasklil, kuusirbil); (saapa, suka, jala) laba; viljatera; silmatera'
soome terä 'terariista tera; teravik, ots; (jalatsi, suka) laba; viljapea; õis; silmatera'
isuri terä 'terariista tera; (jalatsi, suka, aeru, labida) laba', terägäs 'rohkete (vilja)teradega'
Aunuse karjala terä 'terariista tera; teravik, ots; (jalatsi, suka, labida) laba; viljapea; viljasaak; kanga laius'
lüüdi ťerä, ťera 'terariista tera; viljapea; silmatera'
vepsa ťera 'terariista tera; vahaküpsus (teraviljal); kanga laius'
saami dearri 'terariista tera, selle terav serv'
mari tür 'terariista tera'
? udmurdi tir 'kirves'
? ungari tőr 'pistoda, puss'
Läänemeresoome-mari või soome-ugri tüvi. On arvatud, et esitatud udmurdi ja ungari sõna asemel võivad selle tüve vasted olla mari tür 'äär, serv, külg', udmurdi dur 'äär, serv', dor 'äär, külg' ja komi dor 'äär, serv; terariista tera'. Vt ka terutama, tõru, äiatar.