[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

kütke : kütke : kütket 'veise kinnitusvahend'
● liivi kikkim 'kütke'
vadja tšütše 'kütke'
soome kytkyt 'kütke; kett'
Aunuse karjala kütküt 'kütke'
lüüdi kütküd 'kütke'
vepsa kütte 'kütke'
udmurdi ki̮tki̮ni̮ 'kütkesse panema, kütkendama'
mansi käti- 'siduma'
ungari köt 'siduma, sõlmima; kuduma; köitma'
Soome-ugri tüvi.

lõõg : lõa : lõõga '(kaheharuline) nöör, kett vms vahend hrl veise kinnitamiseks, kütke'
← alggermaani *lēǥā, *lēǥōn-
vanaülemsaksa lāga 'lõks, püünis, silmus'
vanarootsi lāga '(linnu)pael; lõks, püünis'
● vadja lõõka '(köietus)köis v -kett; (koera) kett'
soome lieka 'köis'
isuri leega 'köis'
Aunuse karjala liegu 'köis, lõõg'
vepsa ľeg 'köidik, lõõg; õngenöör'

maksma : maksta : maksan 'tasuma; hinda omama; mõtet olema; kehtima'
← algiraani *ma(n)dza-
vanaindia máṃhate (oleviku ains 3P) 'annab, kingib'
● liivi maksõ 'maksta, (ära) tasuda'
vadja mahsaa 'maksta, (ära) tasuda'
soome maksaa 'maksta, tasuda'
isuri maksaa 'maksta, tasuda; kasuks tulla'
Aunuse karjala maksua 'maksta, tasuda; väärt olla'
lüüdi maksada 'maksta, tasuda; kühveldada (sõnnikut koormasse)'
vepsa maksta 'maksta; kühveldada (sõnnikut, lund)'
saami máksit 'maksta'
ersa maksoms 'andma'
mokša maksǝms 'andma'
On ka arvatud, et võib olla akadi laen ja sattunud mordva ja läänemeresoome algkeelde Assüüria või Väike-Aasia kaupmeestelt, vrd akadi maksu 'köidik, kütke [?]', miksu 'toll, maks', mâkisu 'tölner, maksurentnik'. Saami vaste võib olla soome keelest laenatud. Eesti või liivi keelest on laenatud läti maksāt 'maksma'.

pael : paela : paela 'pikk kitsas ribakangas, harvem nöör, mida kasutatakse kaunistamiseks, tugevdamiseks, kokkusidumiseks jms'
○ kirderanniku paul
? ← alggermaani *fatla-
● liivi pa’ggõl 'pael jalatsitel, nöör'
vadja pagla 'pael, nöör; köis; traat'
soome paula 'nöör; pael, püünis'
isuri pagla 'võrgu, nooda nöör; kingapael'
Aunuse karjala paglu 'nöör, viisupael; paeluss'
lüüdi pagl 'viisupael'
vepsa pagl 'nöör; viisupael'
Alggermaani *fatla- on oletatav rööpvariant sõnale *fatila-, mille vasted tütarkeeltes on nt saksa Fessel 'kütke, ahel', vanaislandi fetill (mitm fatlar) 'side, kanderihm', rootsi mrd fätlar, fäslar (mitm) 'kandeköied, rihmad'. Raskesti hääldatav tl-ühend on laenamisel asendatud kl-ühendiga. Vt ka kablutama1.

poi : poi : poid 'ankurdatud ujuv meremärk laevatee, madalike, võrkude, supluskoha jm tähistamiseks'
← alamsaksa boie 'ahel, kütke; ujuv meremärk'
← saksa Boje 'ujuv hoiatusmärk'
Paljudes keeltes tuntud tüvi on algselt pärit ilmselt ladina keelest, ← ladina boia 'kaelas kantav ahel'.

room : rooma : rooma 'rangide kummalgi küljel olev tugev nahkrihmast aas, millega ühendatakse aisad ja look'
● vadja rooma 'room; treng(id)'
soome ruoma 'room'
isuri rooma 'room'
On oletatud, et skandinaavia laen, ← tüvi, mille vasted on rootsi mrd rom 'rakmetes kasutatav vaalanahast rihm' ning norra roma 'pajuvits', või ← tüvi, mille vaste on vanaislandi drómi 'kütke'. Tõenäoliselt on eesti keelest laenatud eestirootsi rōm 'veorihm hobuserakmetes'.

soon : soone : soont 'inimese ja looma torujas õõneselund, mida mööda voolab veri või lümf'
? ← indoeuroopa *sHi-nu
avesta hinu- 'side, kütke'
saksa Sehne 'kõõlus'
rootsi sena 'kõõlus, soon'
● liivi sūoņ '(vere)soon'
vadja sooni '(vere)soon, kõõlus; kramp; (lehe)rood; veesoon'
soome suoni 'soon'; mrd 'kõõlus; sool; närv; puusüü'
isuri sooni 'soon'
Aunuse karjala suoni 'soon; sool; puusüü'
lüüdi suoń(i) 'soon; sool; puusüü'
vepsa soń 'veresoon, veen'
saami suotna 'soon, kõõlus; pillikeel; vibunöör'
ersa san 'soon, kõõlus'
mokša san 'soon, kõõlus'
mari šün 'kõõlus'
udmurdi se̮n 'kõõlus'
komi se̮n 'soon, kõõlus'
handi lan, ʌɔn 'soon, kõõlus'
mansi tān 'soon, kõõlus; pillikeel'
ungari ín 'kõõlus'
neenetsi te’ 'kõõlus'
eenetsi tí(n) 'kõõlus'
nganassaani taŋ 'kõõlus'
sölkupi če̮n 'soon, kõõlus'
kamassi ten 'soon, kõõlus'
matori ten 'soon, kõõlus'
Eesti keelest on laenatud eestirootsi sōn 'renn, soon plangus; planku soont tegema' ja läti sones 'kraavike, veesoon'. Vt ka sonn, sõõn.