[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

anuma : anuda : anun 'härdalt paluma'
← soome anoa 'anuda, paluda; taotleda'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal. Tüvi on tuntud ka üksikutes murrakutes. Soome sõnas on läänemeresoome-mordva tüvi, mille vasted on vadja anoa 'paluda [?], küsida [?]', karjala anuo 'paluda', ersa anams 'tahtma, anuma, paluma, kerjama', mokša anams 'tahtma, anuma, paluma, kerjama'.

küsima : küsida : küsin 'lausuma vastust oodates ja midagi teada tahtes; paluma, taotlema'
○ lõunaeesti küsümä
● liivi ki’zzõ 'küsida'
vadja tšüsüä 'küsida; paluda, manguda, nõuda; manitseda, noomida; käskida'
soome kysyä 'küsida'
isuri küssüüä 'paluda; palvetada; küsida'
Aunuse karjala küzüö 'küsida'
lüüdi küžüdä 'küsida'
vepsa küzuda 'küsida'
saami gahčat 'küsida'
ersa kevksťems 'küsima'
mokša kiźəf́ťəms 'küsima'
Läänemeresoome-mordva tüvi.

nõudma : nõuda : nõuan 'mingit soovi, tahtmist (kategoorilises vormis) esitama; küsima; tungivalt vajama; millegi järel, midagi võtmas v viimas käima'
○ kirderanniku noudama
● soome noutaa 'ära tuua, järele minna, kohale toimetada'
Aunuse karjala noudua 'jälitada; järgida (nt teed, jälgi; käsku, eeskuju); välja uurida; küsida, välja nõuda; hoolida, huvitatud olla'
lüüdi nouta 'järgneda'
? saami njuvdit 'suruda, pigistada, vajutada, (laiaks) litsuda'
handi ńoχəl- 'jälitama, taga ajama'
mansi ńāwl- 'jälitama, taga ajama'
neenetsi ńoda- 'jälitama'
sölkupi ńō- 'jälitama'
matori nodə- 'jälitama'
Uurali tüvi.

padisema : padiseda : padisen 'palju ja kiiresti rääkima, vadistama; ladinat v podinat kuuldavale laskma'
● soome patistaa 'tagant kiirustada, tagant sundida; nõuda, küsida', mrd patista 'rääkida, lobiseda'
karjala patistoa 'tagant kiirustada, tagant sundida'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades podisema, ladisema, madistama.

pürg : pürja : pürga 'euroopa piison (Bison bonasus)'; mrd 'pühapäeval sündinud härg '
Võib olla häälikuliselt ajendatud tüvi. Peamiselt läänemurdes on tuntud samatüveline tegusõna pürgima 'tuhnima, (kaevates) otsima' ja vaste on soome mrd pyrkää 'hüpelda veepinnal (kala kohta)'. Teisalt on arvatud, et tüve vasted võivad olla vadja pürtšiä 'kippuda, tükkida, pürgida; paluda, anuda', soome pyrkiä 'püüda, tahta; kippuda, tikkuda', isuri pürkiä 'sisse kippuda', Aunuse karjala pürgiekseh '(luba) küsida v paluda', lüüdi püŕgittädä 'paluda', saami bargat 'töötada; teha; püüda (teha)' ning tüvi võib olla germaani laen, ← alggermaani *wurkja-, mille vaste on nt vanaislandi yrkja 'tööd tegema'. Soome vaste on laenatud sõnas pürgima.

püüdma : püüda : püüan 'kätte saada üritama; pingutama; pürgima; üritama, proovima'
● vadja püütää '(kala) püüda; (kinni) püüda; püüda, katsuda (midagi teha)'
soome pyytää 'paluda, küsida; püüda, kinni võtta, küttida, kalastada'
isuri püütää 'küttida, kalastada; kinni püüda'
Aunuse karjala püüdiä 'küttida, kalastada; paluda'
lüüdi ṕüutta 'küttida, kalastada'
vepsa püta 'küttida, kalastada'
Võib olla tuletis püü tüvest, sest püü on olnud kaua aega tähtis jahilind ning jahi ja kalapüügiga on seotud ka tegusõna üldisem tähendus 'kätte saada üritama'. Eesti keelest on laenatud liivi pīž, pǖž 'hülge küttimise harpuun' (← püüs) ja eestirootsi pīt '(kinni) püüdma (kala)'.

toim : toime : toime 'kude, koekiri, koemuster; tekstuur, süü'
◊ toime
● liivi tuoimõl väljendis sōdõ tuoimõl 'saada toime'
vadja toim(i) 'teadasaamine, selgus, selgumine'; toimikas, toimikkõin 'toimne (kanga kohta)'
soome toimi 'ülesanne, töö, töökoht; askeldus, tegevus, toiming; abinõu, meetmed; kanga koemuster'
isuri toimi 'kanga koemuster'; toimee väljendis tulla toimee 'tulla toime; toimuda, sündida', saavva toimee 'saavutada'
Aunuse karjala toimi 'tegevus, töö; aru, mõistus'
lüüdi toimittada 'aru saada; küsida, pärida'
vepsa toimetada 'aru saada'; toimitada 'kangast luua'
Läänemeresoome tüvi. -m võib olla vana liide, sel juhul võib sama tüvi olla sõnades toibuma ja toitma. Teisalt võib sel juhul olla ka tuletis tooma tüvest. Tõenäoliselt on sõna algne tähendus olnud 'kanga koemuster', millest on eri keeltes kujunenud mitmesugused töö, tegemise või arusaamisega seotud tähendused.