[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

haud : haua : hauda 'koht surnu matmiseks, enamasti maasse kaevatud süvend; kalmuküngas'
← alggermaani *sauþaz
alamsaksa sōt 'allikas, kaev'
vanainglise sēaþ 'auk; kaev; lomp'
gotlandi sauþr 'kaev'
● liivi ōda 'haud; pesa'
vadja auta 'auk, urg; hauakoht jões; haud'
soome hauta 'haud; hauakoht jões v meres'; mrd 'maasse kaevatud augus küpsetatud roog, hautis'
isuri hauda 'auk; haud; hauakoht meres'
Aunuse karjala haudu 'auk, nõgu; lohk, mõlk'
lüüdi haud 'haud; auk, süvend'
vepsa haud 'auk'
Vt ka hauduma.

kakk2 : kaku : kakku '(ümmargune) leiva- v saiapätsike'; mrd 'pirukas'; lastek 'leib'
○ kirderanniku kakku
← algskandinaavia *kakō
vanaislandi kǫku- liitsõnas kǫkukorn 'väike kook'
vanarootsi kaka 'kook'
rootsi kaka 'kook; küpsis; (ümmargune) leivapäts'
● liivi kak 'kook'
vadja kakku, kakko 'pannkook; pätsike, karask, käkk'
soome kakku 'kook; leivapäts'; mrd 'võileib'
isuri kakku 'väike õhuke leib; ahjusuul rukkitainast küpsetatud tainatükk'
Aunuse karjala lastek kakku 'kartul; leib'
Laenuaega on raske täpsemalt kindlaks teha, võib olla skandinaavia või noorem, vanarootsi või rootsi laen. Teiste läänemeresoome keelte vasted on sel juhul rööplaenud või osaliselt üksteistelt laenatud. Vt ka kakar, kakk1.

kook1 : koogi : kooki 'küpsetatud kondiitritoode'
← alamsaksa koke 'kook'

küps : küpse : küpset 'toiduna (kuivas) kuumuses lõpuni valmistatud; valminud'
○ lõunaeesti kütse
● liivi küps 'küps'
vadja tšühsi 'küps'
soome kypsä 'küps'
isuri küpsi 'küps'
Aunuse karjala küpsi, küpsü 'küps'
lüüdi küpš 'küps'
vepsa küps 'küps'
Inari saami kopšađ 'küpseda'
? udmurdi kiśmani̮ 'küpsema, valmima'
? komi kiśmi̮ni̮ 'küpsema, valmima'
Läänemeresoome-saami või läänemeresoome-permi tüvi. Inari saami vaste võib olla soome keelest laenatud. Teisalt on arvatud, et varane balti või indoeuroopa laen tüvest, mille vaste on nt leedu keptas 'küpsetatud'.

leib : leiva : leiba 'hrl juuretise abil hapendatud ning kergitatud (rukkijahu)taignast küpsetatud toit; toit, elatis, sissetulek, teenistus'
← alggermaani *χlaiƀa-z
vanaislandi hleifr 'leivapäts v juusturatas'
gooti hlaifs 'leib'
saksa Laib 'leivapäts, juusturatas'
● liivi lēba 'leib'
vadja leipä 'leivatainas, leib; (kasvav v koristatud) vili'
soome leipä 'leib; elatus, toimetulek'
isuri leibä 'leib'
Aunuse karjala ľeibü 'leib; toit, ülalpidamine; vili'
lüüdi leib 'leib; leivavili'
vepsa ľii̯b, ľeib 'leib; leivavili'

mämm : mämmi : mämmi 'soome (ja eesti) rahvustoit rukkilinnaste jahust; nätske, halvasti küpsenud leib'
● vadja mämmi 'puder imaldatud rukkijahust ja marjadest; nätske'
soome mämmi 'rukkijahust ja linnastest valmistatud lihavõtteroog'
isuri mämmi 'ahjus küpsetatud rukkijahutoit'
Aunuse karjala mämmi 'linnaseleib kalja tegemiseks'
saami meađmma, meađbma 'toores (leib, puder)'
Läänemeresoome-saami tüvi. Häälikuliselt ja tähenduselt lähedane sõna on taani mrd mæm 'linnaste, rukkikliide, tatrajahu või humalate ja keeva vee segu, millest valmistatakse õlut või viina'.

näkileib : näkileiva : näkileiba 'pärmiga kergitatud rukki- v nisujahutaignast küpsetatud õhuke kuiv leib, kuivikleib'
← soome näkkileipä 'näkileib, kuivikleib'
Sõna on kirjakeeles kasutusele võetud 20. sajandi teisel poolel. Soome sõna on osaline tõlkelaen rootsi keelest, ← rootsi knäckebröd 'kuivikleib' (esiosis laenatud, teine tõlgitud).

pirukas : piruka : pirukat 'hrl peenestatud ja maitsestatud täidisega pagaritoode'
← vene piróg 'pirukas'
Tõenäoliselt on mõjutanud ka baltisaksa Pirog(g)e 'pirukas', sest küpsetisi õpiti valmistama mõisaköögi eeskujul ja kokakursustel. Eesti keelest on laenatud eestirootsi pírok 'lihaga küpsetatud leib'. Varem on laenatud tüve vanavene vaste, piirakas1.

praad : prae : praadi 'ahjus küpsetatud lihatükk v lind; supi järel pakutav soe roog'
○ raad
← alamsaksa brade, bra 'praad'
Samatüveline tegusõna praadima on samuti laenatud, ← alamsaksa braden 'praadima, küpsetama'. Eesti keelest võib olla laenatud eestirootsi brād 'praad', brād 'pannil praadima' .

sai : saia : saia 'nisujahutaignast küpsetatud toit (hrl päts v pätsike)'
● liivi sōja(-lēba) 'väike sai, valge leib'
On arvatud, et algselt sama sõna mis saajad, saama. Saia pakuti pulmades ja esialgu kasutusel olnud liitsõna saialeib oleks sel juhul 'saajaleib, pulmaleib'. Eesti keelest on laenatud vadja saija 'sai', soome mrd saija 'sai', isuri saija 'sai', soomerootsi sajjo 'tähe- v ristikujuline v nelinurkne sai, mida kalamehed tõid Tallinnast v mida eestlased sadamas müüsid', eestirootsi sai 'nisuleib' ja vene mrd sájka 'saiake, kukkel' (-ka on vene liide).