[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

kutu : kutu : kutut kõnek 'otsas, küps, omadega läbi'
← soome kuitti 'klaar, tasa; läbi, kutu'

küps : küpse : küpset 'toiduna (kuivas) kuumuses lõpuni valmistatud; valminud'
○ lõunaeesti kütse
● liivi küps 'küps'
vadja tšühsi 'küps'
soome kypsä 'küps'
isuri küpsi 'küps'
Aunuse karjala küpsi, küpsü 'küps'
lüüdi küpš 'küps'
vepsa küps 'küps'
Inari saami kopšađ 'küpseda'
? udmurdi kiśmani̮ 'küpsema, valmima'
? komi kiśmi̮ni̮ 'küpsema, valmima'
Läänemeresoome-saami või läänemeresoome-permi tüvi. Inari saami vaste võib olla soome keelest laenatud. Teisalt on arvatud, et varane balti või indoeuroopa laen tüvest, mille vaste on nt leedu keptas 'küpsetatud'.

lillakas : lillaka : lillakat 'madal roomavate võsunditega ning väikeste vaarikat meenutavate helepunaste söödavate marjadega rohttaim (Rubus saxatilis)'
● vadja lillikas 'lillakas, linnumari'
soome lillukka, lillikka 'lillakas, linnumari'
isuri lillikkain 'lillakas, linnumari'
Läänemeresoome tüvi. Tõenäoliselt tekkinud kahe marjanimetuse segunemisel: murdesõna lindik 'lillakas', liivi lind- liitsõnas lind-māŗa 'lillakas', vadja linnukas 'lillakas', soome lintikka 'lillakas', isuri linnukkain 'lillakas', Aunuse karjala lindoi 'lillakas', lüüdi linduoi, ľińďž́oi 'lillakas' ning murdesõna ill 'murakas' (võib olla soome keelest laenatud), soome hilla 'küps murakas', karjala hillo(i) 'küps murakas', hillo 'piima või supi sisse pudistatud leivatükid', Aunuse karjala hillo 'leivatükike; piima või vee sisse pudistatud leivatükid', lüüdi hillo 'küps murakas', vepsa hillod (mitm) 'piima, vee, supi sisse pudistatud leib'.

valmis : valmi : valmit 'küps'; (muutumatu määrsõnana) 'vajalikus lõplikus seisus, täielikus soovitud olukorras'
● liivi vaļmõz 'lõpetatud', vaļmi 'küps'
vadja valmis 'valmis'
soome valmis 'lõpetatud'
isuri valmis 'valmis'
Aunuse karjala valmiš 'lõpetatud'
lüüdi valmiž 'lõpetatud'
vepsa vaumiž 'lõpetatud'
Läänemeresoome tüvi. Vt ka valm.