[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

kangur : kangru : kangrut '(raud)kivihunnik, kivivare'
? ← alggermaani *ganǥa-z
algskandinaavia *gangaR
vanaislandi gangr 'käimine, samm'
vanarootsi ganger 'käimine, samm; käik, galerii'
● liivi kāngaŗ 'kõrgem koht (metsas), küngas'
vadja kangas 'nõmm, palu', tšivi-kangas 'kivikangur, -hunnik'
soome kangas, van srmt kangar, kankari, kankaro 'nõmm, palu'
isuri kangas 'nõmm, palu'
Aunuse karjala kangas 'männik, palu(mets), nõmmemets'
lüüdi kangaz 'nõmm, palu'
vepsa kangaz 'palumets, nõmmemets, kuiv kõrgem koht'
Tõenäoliselt kuuluvad esitatud läänemeresoome vasted kahte laenukihti: eesti kangur, liivi kāngaŗ ja soome kangar, kankari, kankaro on veidi hilisem (← algskandinaavia *gangaR), ülejäänud varasem laen (← alggermaani *ganǥa-z). Tähenduse poolest on germaani ja läänemeresoome tüvi ühendatud sel alusel, et pronksiaja liikumismarsruudid ('käimine, käik') kulgesid mööda kõrgemaid ja kuivemaid kohti maastikul ('nõmm, küngas, kivihunnik'). On ka oletatud, et soome-ugri tüvi, mille kaugemate sugulaskeelte vasted on mari kaŋga 'kõhn, sale; kuiv(anud)' ja läänemansi koŋ_oko 'maakitsus'. Vt ka kangastama.

kink1 : kingu : kinku 'väike kõrgendik'
● ? liivi kȭnka 'küngas, kõrgendik'
? soome mrd kenkku 'küngas, kõrgendik'
Võib olla häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. On oletatud, et tüve vaste võib olla ka soome mrd kinka 'virn, hunnik, kuhi'. Lähedane tüvi on nt sõnades känk ja küngas. Eesti keelest on laenatud eestirootsi kink 'kink, kõrgendik'.

komp1 : komba : kompa 'tükk, pank'
● soome kumpu 'küngas, hunnik'
karjala kumpu 'küngas'
Lule saami kåbbå 'väike mägi keset metsa v sood'
ersa kumb- liitsõnas kumbava 'lainehaldjas, lainete ema'; kumba 'vaip'
mokša komba 'mätas'
udmurdi gi̮bed 'huumus, kõdu; turvas'
komi gi̮bad 'mädasoo, õõtsik'
handi χump 'laine'
mansi χump 'laine'
ungari hab 'vaht'
neenetsi χampa 'laine'
eenetsi kaba 'laine'
nganassaani koŋhu 'laine'
sölkupi k͔ōmpə 'laine'
Uurali tüvi. Lähedane, tõenäoliselt häälikuliselt ajendatud tüvi on ka germaani keeltes: alggermaani *χumpu, mille vaste on norra hump 'küngas'. Seda on peetud ka läänemeresoome tüve laenuallikaks.

kääbas : kääpa : kääbast 'hauaküngas'; mrd 'kummitus, viirastus, kodukäija; kivihunnik'
● vadja tšääppä 'kääbas, kalm, hauaküngas'
soome mrd kääppä 'kivikuhil põllul'
vepsa käp 'kääbas'
? mansi kamp, kap 'küngas; hunnik, kuhi'
Läänemeresoome või soome-ugri tüvi. Läänemeresoome tüve on peetud ka balti laenuks tüvest, mille vasted on läti kaps 'haud' ja leedu kapas 'haud'. Vt ka kääbus.

mätas : mätta : mätast 'sambla v rohuga kaetud väike maapinna kühm; rohukamar, sellest väljalõigatud tükk'
● liivi mätāl 'mätas, hunnik'
vadja mätäs 'mätas, küngas, kõrgendik; (muru)mätas, rohukamaratükk'
soome mätäs 'mätas'
isuri mädäs 'mätas; küngas, mägi'
Aunuse karjala mätäs 'mätas, küngas, kühm'
lüüdi mätäz 'mätas, põõsas'
vepsa mättaz 'mätas, küngas'
saami miekta 'mätastarn'
metsaneenetsi ḿet 'mätas'
sölkupi mēktǝ, mektə 'mätas, kuhi'
kamassi mekte, bäkte 'mätas'
Uurali tüvi.

rünk : rünga : rünka 'ebamäärase kujuga suur kamakas v tomp, rahn'
○ rink, rönk
◊ rüngas
← rootsi brink '(järsk) nõlvak; küngas, kink'
← alamsaksa brink 'põlluäär, põllupeenar; väike rohumaa; üleujutatav oja-, jõe- v merekallas; künkaveer, küngas'
On arvatud, et esisilbi vokaal on muutunud ü-ks sõna küngas mõjul. rüngas on as-lõpuliste sõnade eeskujul moodustatud tüvevariant. Eesti keelest on laenatud soome mrd rynkkä 'hunnik, kivik'.