[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

kesk 'millegi servadest, äärtest küllalt kaugel seespool, küllalt kaugele sissepoole; ümbritsetuna; (millegi) ajal'
◊ kestma
● vadja tšehsi 'kesk, keset; kesk-, keskmine; keskkoht, südamik'
soome keski- 'kesk-', keskellä 'keskel, keskpaigas; keset; hulgas; (kellegi v millegi) vahel'
isuri keski- 'kesk-'
Aunuse karjala keski 'keskkoht; vahe, vahemaa, ajavahemik; keskel, vahel, koos (nt kahekesi, kolmekesi)'
lüüdi kešk 'keskosa, süda', keskel(e) 'keskele, keskel, keskelt'
vepsa keśk 'keskosa, keskkoht; sisemus; kesk-; keset, keskel'
saami gaska 'vahe (kahe objekti vahel)', gaskan 'keset, keskel; koos (nt kahekesi, kolmekesi)'
mokša keska 'keha keskosa'
udmurdi kusi̮p 'vahemaa, vahe; suhe, seos'
komi kost liitsõnas pińkost 'kahe rõuguredeli vahe heinakuhjas'
Läänemeresoome-permi tüvi. Teisalt võivad tüve permi keelte vasted olla udmurdi kus 'vöökoht, talje' ja komi kos 'vöökoht, talje; vöö'. kestma on läänemeresoome tuletis, kus kolme konsonandi ühendis on häälduse hõlbustamiseks k välja langenud (< *kesk-tä-), toimunud on tähendusmuutus 'lõpetamata olema' > 'vältama'.

küll (mingit väidet eriliselt toonitav sõna)
● liivi ki’l 'küll; küllap'
soome kyllä 'jah; küllus, piisavus'
isuri kül, küllä 'küll'
Aunuse karjala küľľü 'suur, mahukas, külluslik'; küľľäine 'täis kõhuga'
lüüdi küľľäl 'küll, küllalt'; külläińe 'täissöönud, täis kõhuga'
vepsa külläine 'täissöönud, täis kõhuga'
saami gal'le 'küllalt, piisavalt; kui mitu'
Läänemeresoome-saami tüvi. Eesti keelest võib olla laenatud liivi kilāb 'küllap' (← küllap).

leema : leeda : leen 'tulevikus olema; vahest, vist küll olema'
● liivi līdõ 'olla (tulevikus); vist olla'
vadja leevvä 'olla (tulevikus), tulla; pidada, sunnitud olla'
soome lienee, lie (oleviku ains 3P) 'vist, küllap on'
isuri liijjä 'olla (tulevikus); vist olla'
Aunuse karjala liennou, liennöu (oleviku ains 3P) 'on (tulevikus võimalik)'
lüüdi ľiettä 'piisata, küllalt olla; tulla, saabuda; juhtuda, toimuda'
vepsa ľińďä 'olla (tulevikus), tulla, sattuda; piisata'
saami leat, leahkit 'olla'
? ersa ľevks 'poisike, laps'
? mokša ľäfks 'poisike, laps'
mari lijaš 'olema; võimalik olema; saama (kellekski); juhtuma; poegima'
udmurdi lui̮ni̮ 'olema, tulema (kellekski); võimalik olema'
komi loni̮ 'olema, tulema, sündima; pidama'
ungari lesz 'hakkama, saama, tulema'
Soome-ugri tüvi. 1970. aastatel soovitati vanemas kirjakeeles ja murretes tuntud tüve elustada vadja keele eeskujul tuleviku väljendamise tähenduses.

ohter : ohtra : ohtrat 'rohke, rikkalik'
● vadja ohto 'küllalt'
isuri ohto 'küllalt'
Võib olla sama tüvi mis oht.

piisama : piisata : piisan 'jätkuma, küllalt olema'
← rootsi spisa 'sööma; toitma; moonaga varustama; piisama'
Eesti keelest võib olla laenatud vadja piisata 'piisata, jätkuda'.

täima : täida : täin 'raatsima'; van 'jätkuma, küllalt olema' täis

tüdima : tüdida : tüdin 'millestki v kellestki küllalt saama, tülpima'
◊ tüütama
● vadja tüütüttää 'vaigistada, rahustada'
soome tyytyä 'rahulduda, rahul olla; leppida, kohaneda', mrd tytyä 'rahulduda, rahul olla; leppida, kohaneda; otsa lõppeda, lakata, seisma jääda; tüdida, tülpida, küllastuda'
isuri tüüdümädöin 'rahulolematu'
karjala tüütüö 'rahulduda, rahul olla'
Läänemeresoome tüvi. Karjala vaste võib olla soome keelest laenatud. Tuletises tüütama on d vaste vokaalide vahelt kadunud.

ulatama : ulatada : ulatan 'kellegi poole sirutama, et kätte anda; küünitama; küündima'
◊ ulu
● liivi ulātõ 'ulatada, küündida; küünitada'; ulān liitsõnades ulān-a’lli 'ulu', ulān-allõ 'ulu all'
soome ulottaa 'küünitada, välja sirutada; laiendada'
vepsa ulotuda 'piisata, küllalt olla'
saami ollit 'piisata, küllalt olla'; ollu, olu 'palju'
Läänemeresoome-saami tüvi. On ka arvatud, et uurali tüvi, mille vaste on neenetsi ŋuľiʔ 'täitsa, väga; terve, kogu'. Vt ka ulgu- ja uljas.

villand '(tüdimuseni) küllalt' vili