[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Leitud 10 artiklit

aeg : aja : aega 'lõputu, piiramatu kestus, lõputult voolavad tunnid, päevad, aastad jne; piiratud kestus'
lõunaeesti aig, kirderanniku aig
aga
balti *ei-
leedu eiga 'tee, käik, kulg'
liivi āiga 'aeg; ilm; mõõt', agā 'võib-olla, küll; aga; või'
vadja aika 'aeg', aka 'küll (alles)'
soome aika 'aeg'
isuri aiga 'aeg'
Aunuse karjala aigu 'aeg'
lüüdi aig 'aeg'
vepsa aig 'aeg'
aga on vana sisseütlevavorm, milles on võinud olla omastusliide. Liivi agā võib olla laenatud eesti keelest. Vt ka aasta, millal, praegu, sellal, tollal.

joht van 'teps, küll mitte'
Tõenäoliselt juhtuma tüve variant. Vt ka johtuma.

ju (lauses esitatut kergelt rõhutav määrsõna)
juba
alggermaani *ju
gooti ju 'juba'
vanaülemsaksa ju, jo 'juba'
liivi jo, ju (keskvõrret moodustav abisõna)
Salatsi liivi jo, ju 'juba; mida ... seda'
vadja jo 'juba; ju; sest'
soome jo 'juba'
isuri jo 'juba'
Aunuse karjala jo 'juba'
lüüdi ďo 'juba; küll'
vepsa jo 'juba'
Sõnas juba on tüvele liitunud rõhutav liide *-pa/-pä.

küll (mingit väidet eriliselt toonitav sõna)
liivi kil 'küll; küllap'
soome kyllä 'jah; küllus, piisavus'
isuri kül, küllä 'küll'
Aunuse karjala küľľü 'suur, mahukas, külluslik'; küľľäine 'täis kõhuga'
lüüdi küľľäl 'küll, küllalt'; külläińe 'täissöönud, täis kõhuga'
vepsa külläine 'täissöönud, täis kõhuga'
saami gal'le 'küllalt, piisavalt; kui mitu'
Läänemeresoome-saami tüvi. Eesti keelest võib olla laenatud liivi kilāb 'küllap' (← küllap).

ladna : ladna : ladnat kõnek 'mõnus, laheda olekuga; semutsev, familiaaritsev'
laadna
vene ládnyj 'sobiv, ladus; tubli', ládno 'ladusalt; tubli; hästi, hüva, hea küll'
Sama tüvi on laenatud sõnas laad1.

leema : leeda : leen 'tulevikus olema; vahest, vist küll olema'
liivi līdõ 'olla (tulevikus); vist olla'
vadja leevvä 'olla (tulevikus), tulla; pidada, sunnitud olla'
soome lienee, lie (oleviku ains 3P) 'vist, küllap on'
isuri liijjä 'olla (tulevikus); vist olla'
Aunuse karjala liennou, liennöu (oleviku ains 3P) 'on (tulevikus võimalik)'
lüüdi ľiettä 'piisata, küllalt olla; tulla, saabuda; juhtuda, toimuda'
vepsa ľińďä 'olla (tulevikus), tulla, sattuda; piisata'
saami leat, leahkit 'olla'
? ersa ľevks 'poisike, laps'
? mokša ľäfks 'poisike, laps'
mari lijaš 'olema; võimalik olema; saama (kellekski); juhtuma; poegima'
udmurdi lui̮ni̮ 'olema, tulema (kellekski); võimalik olema'
komi loni̮ 'olema, tulema, sündima; pidama'
ungari lesz 'hakkama, saama, tulema'
Soome-ugri tüvi. 1970. aastatel soovitati vanemas kirjakeeles ja murretes tuntud tüve elustada vadja keele eeskujul tuleviku väljendamise tähenduses.

liga : liga : liga '(kleepuv) mustus, kõnts'
alggermaani *slīka-z
vanaislandi slíkr 'lima kalanahal'
alamsaksa slīk 'muda, pori'
● ? liivi liegā 'pori, muda'
soome lika 'mustus; kõnts, sopp'
isuri liga 'pori, muda'
Aunuse karjala liga 'pori, muda'
lüüdi ľiga 'mustus; kõnts, sopp'
Tüvi on küll murretes levinud, kuid kirjakeelde võib olla soome keelest laenatud. Vt ka ligu.

peldik : peldiku : peldikut 'käimla'
?alamsaksa *pȫldīk 'roiskveetiik, -auk, roojatiik, -auk'
?alamsaksa spelt 'agan'
Esimene võimalik allikas on liitsõna: pōl, pūl 'veega täidetud süvend' + dīk 'tiik'. Seda ei ole küll registreeritud sõnaraamatutes, kuid sõna ei saa oma tähenduse poolest olla kirjalikes ürikutes tavaline. Teise allika puhul on -ik eesti keeles lisatud liide, nii saadud tuletise esialgne tähendus võis olla 'aganasara', mida varem kasutati ka käimlana. Eesti keelest on laenatud eestirootsi pältik, päldik(o) 'käimla' ja võib-olla ka baltisaksa Peldik 'käimla'.

sees2 : seesi : seesi 'soos, pluusi v jaki vöökohast allapoole jääv osa'
Tõenäoliselt laenatud saksa keelest, allikaks võib olla sõna soos laenuallika variant. Otsesed andmed niisuguse variandi kohta küll puuduvad, kuid seda võib oletada teiste samatüveliste sõnade põhjal, nt saksa Schieß, Schießen 'viil, välja-, esileulatuv osa; kiire liigutus'.

tantsima : tantsida : tantsin 'üksinda v koos partneriga hrl muusika rütmis teatud reeglite järgi liikuma; karglema, hüplema, vingerdama, keerlema vms'
alamsaksa dansen, danzen 'tantsima'
Ka samatüveline nimisõna tants võib olla alamsaksa keelest laenatud, ← alamsaksa dans, danz 'tants'. Tüvevokaal -u ei ole küll sel juhul ootuspärane, kuid see võib olla muutunud nt tegusõnatüvedest moodustatud u-tuletiste analoogial. Eesti keelest võib olla laenatud vadja tanttsu 'tants'.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur