[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Leitud 7 artiklit

inimene : inimese : inimest 'mõtlemis- ning kõnevõimeline ühiskondlik olend (Homo sapiens)'
Salatsi liivi imi 'inimene'
vadja inehmiin 'inimene'
soome ihminen, van inhiminen 'inimene'
isuri ihmiin, inhimin, inmiin, inmihiin 'inimene'
Aunuse karjala ińehmine 'naine'
lüüdi inahmoi 'naine'
vepsa inehmoi 'laiskvorst; kohmard, käpard'
ersa inže 'külaline, võõras'
mokša ińži 'külaline, võõras'
Läänemeresoome-mordva tüvi. On peetud ka vanaks tuletiseks tüvest ime. Veel on arvatud, et indoeuroopa laen, ← indoeuroopa *ǵn̥h1-(e-), *ǵn̥h1-(o-), mille vasted on nt ladina genius 'geenius, kaitsevaim; hing', vanakreeka génos ja vanaindia jās 'järeltulija'.

kaasas '(kellegagi) koos; (endaga) ühes (võetuna)'
ka, kaasa, kah, kas
alggermaani *χansā
vanaülemsaksa hansa 'kaaskond, rahvahulk'
keskülemsaksa hanse 'kaubandusselts'
gooti hansa 'rahvahulk, sõjasalk'
liivi ka 'ka, samuti', kōz sõnas kōzgõnd 'pulmad'
vadja kaasa 'kaasa; kaasas', kaa(s) 'ka, samuti'
soome kanssa 'koos, ühes, kaasas; ka(h)', kansa 'rahvas'
isuri kansa 'rahvas'
Aunuse karjala kanzu 'rahvas, rahvahulk; perekond; kaaslane, selts(iline); koos, kaasas', riśťikanzu 'inimene'
vepsa kanz 'perekond'
On ka peetud soome-ugri tüveks, mille kaugemate sugulaskeelte vasted on saami guos'si 'külaline' või saami gázzi 'seltskond; leibkond; kamp' (need võivad olla ka läänemeresoomega rööpsed germaani laenud), udmurdi kuz 'paar' ja komi goz 'paar'. ka, kah ja kas on kujunenud vanas kirjakeeles registreeritud kaassõna kaas lühenemisel. Samast sõnast lähtub kaasaütleva käände lõpp -ga. Tõenäoliselt on eesti keelest laenatud liivi kas 'kas' (← kas). Vt ka kaasik2 ja kaavitama.

kont-2 liitsõnades kontvõõras, kontjalg 'kutsumata külaline'
liivi kōntad (mitm) 'munandid, munandikott'
soome kontti 'märss, tohtmärss'
? handi χĭnt 'seljakott, märss'
? mansi χūnt 'tohtmärss'
Läänemeresoome või koguni soome-ugri tüvi. Handi ja mansi vasted on kaheldavad häälikulistel põhjustel ja teiste kaugemate sugulaskeelte vastete puudumise tõttu.

kost1 : kosti : kosti '(külla) kaasavõetu, toit, söök, toidupoolis'; mrd 'külaline'
vene gosť 'külaline'
Tüvi on kokku langenud häälikuliselt ja tähenduselt lähedase hilisema saksa laenuga, kost2.

lang : langu : langu (hrl mitm) 'abielu kaudu suguluses olev isik, eriti mehe ja naise vanemad vastastikku'
?alggermaani *ga-langa-z, *bi-langa-z
vanainglise gelang 'sõltuv, kättesaadav; kuuluv'
vanasaksi gilang 'kättesaadav, valmis', bilang 'suguluses, ühenduses'
vanaülemsaksa gilang '(abiellumise kaudu) suguluses, sugulased'
?balti
leedu laiguonas 'naisevend', laiguonienė 'mehevenna naine', laigonienė 'naisevenna naine; meheõde'
vadja lanko 'abiellujate vanemad omavahel; kõik pulmas olevad sugulased'
soome lanko 'abiellujate vanemad omavahel; kõik pulmas olevad sugulased'
isuri lango 'õemehe (v väimehe) sugulased'
karjala lanko 'abiellumise kaudu saadud sugulane, eeskätt õemees'
Germaani laenu puhul on probleemiks eesliite vaste puudumine. Esitatud balti allikas on häälikuliselt kaheldav, kuid on mõeldav, et balti tüvel on olnud ka teine, häälikuliselt sobivam variant *lank-. Eesti keelest on laenatud eestirootsi lang 'külaline; abielu kaudu sugulane'.

pati- liitsõnas patisaks 'suvitaja, supelsaks'
saksa Bad 'kümblus, suplus; kuurort', Badegast 'supelvõõras'
Saksa liitsõnast on laenatud esiosa ja lisatud saks. On kasutatud ka tõlgitud esiosaga liitsõna supelsaks ja tõlkelaenu supelvõõras ( saksa Gast 'külaline; puhkaja').

võõras : võõra : võõrast 'selline, kellest midagi ei teata, tundmatu'
kirderanniku vieras, vueras, voeras
liivi vȭrõz 'võõras'
vadja võõraz 'võõras'
soome vieras 'võõras; külaline, külastaja; muulane'
isuri veeras 'võõras; kummaline; külaline'
Aunuse karjala vieras 'võõras'
lüüdi vieraz 'võõras; kummaline'
vepsa veraz 'võõras, võõr-'
Tõenäoliselt läänemeresoome tuletis tüvest veer1. Teisalt on peetud balti laenuks tüvest, mille vasted on leedu vyras 'mees' ja läti vīrs 'mees'. Sellest balti allikast võib olla laenatud sõna virulane tüvi. Vt ka võhi- ja võnnu-.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur