[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

kimp : kimbu : kimpu 'kokku seotud väiksem hulk ühetaolisi esemeid; komps, pamp; väike koorem'; mrd 'kamp, salk, parv; kimbatus'
○ kirderanniku kimpu
◊ kimbutama
● liivi kimp 'kimbatus, ebameeldivus; kimp, punt'
soome kimppu 'kimp, punt'; mrd '(vilja)vihk'
isuri kimppu 'kimp, punt; (mitm) sääremarjad'
Aunuse karjala kimpu 'kaklus, möll, riid; pidu'
Läänemeresoome tüvi. Eesti keelest on laenatud eestirootsi kimp, kimmp 'kimp, punt; küür, kühm', kimmp 'täbar olukord, hädaoht' ja osaliselt võib-olla läti mrd ķimpa 'äpardus, ebaõnn; kamakas; heinakoorem; vitsakimp'. Vt ka kimps.

köber : köbru : köpru 'kühm'; mrd 'korts'
● soome köyry 'küür, kühm, kumerus'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt kiber.

kühm : kühmu : kühmu 'väike kumerapinnaline moodustis'
● soome kyhmy 'kühm, muhk'; kuhmu 'kühm, muhk, mõhn'
Aunuse karjala kuhmu 'muhk'
lüüdi kuhm 'muhk, kühm'
vepsa kuhmu, kuhm 'muhk, kühm'
Läänemeresoome tüvi. Eesti ja soome keeles on esisilbi vokaal reeglipäratult muutunud, murretes esineb ka reeglipärane variant kuhm. On ka arvatud, et balti laen tüvest, mille vaste on läti kuzma 'pugu; kühm, küür', kuid läti sõna on pigem juhuslikult sarnane.

küür : küüru : küüru 'suurem kühm seljas'
○ lõunaeesti kükr
● soome kyyry 'küürus, kumar, kühmus'
isuri küürü 'küürus, kumer, kühmus'
Aunuse karjala kügrälleh 'küürus, kummargil'
karjala kükrä 'küür'
? saami guvri 'küür'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome või läänemeresoome-saami tüvi. Eesti keelest on laenatud liivi kīr 'küür' ja eestirootsi keer 'küür'.

mugul : mugula : mugulat 'juure v varre lihakas toitainerikas paksend; miski ümar v mügarjas'
● vadja mukkura '(kala)mari'
soome mukula 'mugul; põnn, põngerjas', mukura 'kühm, muhk, pahk; kamakas'
isuri mukkura 'kalamari'
karjala mukura 'ümar ese, mägi vms; suure kõhuga loom', mukkula 'muhk, kühm, tomp'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Mari muγə̑l 'pahk, käsn' on ilmselt rööpselt kujunenud häälikuliselt ajendatud tüvi.

muhk : muhu : muhku 'kuhikjas, mügarjas, kühmjas vms väiksem kõrgenenud koht'
● vadja muhku 'muhk, kühm; (muhk)kasvaja'
soome mrd muhka 'kühm, muhk, paksend, paise, pahk'
isuri muhku 'kühm, muhk'
karjala muhku 'löök; kühm, muhk, küngas'
ersa muška, muškaz 'song'
Läänemeresoome-mordva tüvi, võib olla häälikuliselt ajendatud. Lähedane tüvi on nt sõnades mõhk1, mühklik. Eesti keelest on laenatud eestirootsi mohk 'kase ja lepa pahk'.

mulisema : muliseda : mulisen 'vedeliku liikumisel tekkiva heli saatel keema, liikuma'; kõnek 'loba, tühist juttu ajama'
◊ mula, mull
● soome mulahtaa 'sulpsatada, plartsatada', mrd mulata 'sulistada, loksutada, pladistada', mulista 'kobrutada, kohiseda; sulistada'
karjala mulissa 'ammuda, möirata'
vepsa muľľ 'muhk, kühm, vill'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades möla, kulisema, pula, sulisema, vulisema.

muna : muna : muna 'valminud munarakk koos seda ümbritsevate kestadega; kodulindude muna; miski ovaalne, ümmargune v kerajas'
◊ munn
● liivi munā 'muna; munand'
vadja muna 'muna; kartul; munand; paise, mull'
soome muna 'muna; munand'
isuri muna 'muna; munand; kühm, tomp'
Aunuse karjala muna (mitm) 'munand; muna'
lüüdi muna 'peenis'
vepsa muna 'muna'
saami manni, monni 'muna'
ersa mona 'munand'
mokša mona 'munand'
mari muno 'muna; (putuka) vastne, tõuk'
handi muṇ, mǫṇ 'peenis; munand'
mansi mōn 'munand', muŋi 'muna; munand'
ungari mony 'muna; munand; peenis'
eenetsi mona 'muna'
nganassaani mǝnu 'muna'
sölkupi manǝ 'peenis'
kamassi muńə̑j, muńuj 'muna'
Uurali tüvi. munn on tüvevariant, kus n on reeglipäratult pikenenud. Eesti keelest on laenatud soome mrd munnit (mitm) 'mehe suguelundid' ja läti mrd munni (mitm) 'mehe suguelundid' (← munn).

mõhk1 : mõha ~ mõhu : mõhka ~ mõhku 'jämedam koht, paisutus, kumerus; mõhn, kühm'; kõnek 'natuke, põrmuke, raas'
Häälikuliselt ajendatud tüvi, lähedane tüvi võib olla nt mõhn. Vt ka mõhk2.

mõhn : mõhna : mõhna 'kühm, mügar, muhk, konarus'
On arvatud, et häälikuliselt ajendatud tüvi, lähedane tüvi on nt mõhk1. Teisalt on arvatud, et läänemeresoome tüvi, mille vasted on vadja mähnä '(kala)mari', soome mäti, mrd mä(ä)hnä 'kalamari; konnakudu', Aunuse karjala mähändü 'kalamari', lüüdi mädähn, mähände͔ 'kalamari', vepsa mädahm 'üleküpsenud rabamurakas; kalamari' ja saami meađđemat (mitm) 'kalamari' (tõenäoliselt läänemeresoome keeltest laenatud).

mätas : mätta : mätast 'sambla v rohuga kaetud väike maapinna kühm; rohukamar, sellest väljalõigatud tükk'
● liivi mätāl 'mätas, hunnik'
vadja mätäs 'mätas, küngas, kõrgendik; (muru)mätas, rohukamaratükk'
soome mätäs 'mätas'
isuri mädäs 'mätas; küngas, mägi'
Aunuse karjala mätäs 'mätas, küngas, kühm'
lüüdi mätäz 'mätas, põõsas'
vepsa mättaz 'mätas, küngas'
saami miekta 'mätastarn'
metsaneenetsi ḿet 'mätas'
sölkupi mēktǝ, mektə 'mätas, kuhi'
kamassi mekte, bäkte 'mätas'
Uurali tüvi.

mügar : mügara : mügarat 'kühmuke v ümarjas moodustis'
● liivi migām, mügām 'sõnniku-, porihunnik'
soome mykky, mykkyrä 'komps, pamp; pundar', mykyrä 'linakimp; kühm, pamp; väike ümar inimene'
Aunuse karjala mügüri 'ümar; eenduv, väljaulatuva osaga', mükküri 'lühike vilgas inimene'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt müks.

mühklik : mühkliku : mühklikku 'muhklik, kühmlik'
● soome myhky 'kühm, muhk; pahk'
? mari müškə̑r 'kõht'
? udmurdi mi̮š 'tagaosa, selg'
? komi mi̮š 'tagaosa, selg; küür, kühm'
Läänemeresoome või läänemeresoome-permi tüvi, võib olla häälikuliselt ajendatud. Lähedane tüvi on nt muhk.

müks : müksu : müksu 'kerge löök, tõuge'; mrd 'mügar, kühm, mühk'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades muks, mügar.

nukk2 : nuki : nukki 'kühm, ots, nurk, maanina; keha pinnal naha all muhkjana eralduv liigesekoht vm luumoodustis' nukk1

nüsima : nüsida : nüsin '(nüri vahendiga) vaevaliselt lõikama'
● ? liivi nu’žžõ 'kokku tõmmata', nužā 'midagi kokkutõmmatut'
soome nysä '(piibu)tobi, -nosu; jupp'; van srmt 'kühm, muhk', mrd nysiä 'nüsida'
Aunuse karjala ńüččü 'jupp, tükk, ots; könt', ńüdžä 'lühike, kulunud nuga'
lüüdi ńüťš́ 'tüvi, juur, könt'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades näsima ja nosima.

pahk : paha : pahka 'paksem, kõrgem koht mingil pinnal'; mrd 'mullakamakas'
● liivi pō’gõz 'kaun, kest; vill, rakk'
vadja pahka 'pahk, käsn (puul, inimese nahal); muhk'
soome pahka '(puu)pahk, käsn; muhk'
isuri pahko, pahka 'puupahk; kühm, muhk'
Aunuse karjala pahku '(puu)pahk; kasvaja, kühm'
lüüdi pahk 'paise; (kase) pahk; mügarik hobuse jalal'
vepsa pahk 'paise; puupahk'
? ersa pakške 'tuust, kimp; kamakas'
? mokša pakš 'tuust, kimp; kamakas; tükike'
? sölkupi påktǝ 'sünnimärk'
? kamassi påktå, båkta 'puupahk'
Läänemeresoome või uurali tüvi. Kaugemate sugulaskeelte vasted eeldavad, et läänemeresoome keeltes on häälikud kohad vahetanud: *-kš- > *-šk- > -hk-.

pugu : pugu : pugu 'paljude loomade peamiselt toidumahutina talitlev söögitoru lai osa'; kõnek 'kõht; linnu puguala'
● ? soome mrd pukama 'kühm, koeranael; sälk'
? karjala pukama 'kühm; (puu)pahk'
Võib olla läänemeresoome tüvi. On ka arvatud, et eesti sõna võib olla hoopis häälikute kohavahetusega saadud variant kubu tüvest.

pung1 : punga : punga 'kõrgemate taimede võsu alge; vegetatiivselt paljuneva organismi kehal uueks isendiks arenev väljasopistis'
● liivi būnga 'mugul, väike väljaulatuv osa; turse'
soome mrd punkea 'ümar, lopsakas, paks'
karjala punka 'kõveraks paindunud'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Võib ka olla vanem, soome-ugri tüvi, mille vasted on saami boggi 'paks (lühike) inimene', buggi 'kühm, küür; küürakas', ersa pokoľ 'klomp; klimp; tükike', mokša pokǝľ 'klomp; klimp; tükike', komi bugi̮ľ 'küür; pallitaoline moodustis', mansi pɔ̅χləp 'nööp, nupp', handi pŏŋkəḷ 'puupahk; oksa v tohu kühm (puul)', ungari bog 'sõlm; pahk'.

rahu2 : rahu : rahu 'neer'; mrd 'nääre'
○ lõunaeesti rauh
? ← alggermaani *χrausā, *χrauzā
vanaislandi hrœrar 'niuded'
vanarootsi rös (mitm rösar) 'niuded'
● liivi ro’ugõz 'nääre; neer'
vadja ravu 'nääre; neer'
soome rauhanen 'nääre; lümfisõlm'; mrd 'paistes, valus nääre, nahaalune kühm, paistetus; koht reie ja kõhu piiril; (mitm) munandid'
isuri rauha 'nääre'
Aunuse karjala rauhnu 'paistes nääre; mügarik'
lüüdi raun 'paistetus, suurenenud nääre; torkiv valu küljes kaenla all'
vepsa ravastuk, raug 'paistes nääre'
saami ruoksi 'nisa'

salu : salu : salu '(lehtpuurohke) metsatukk avamaastikus'
← balti
leedu sala 'saar'
läti sala 'saar; soos olev kõrgendik, mägi, kühm'
● soome salo 'kõnnumaa; metsaala; põlismets; suur metsane saar'
Aunuse karjala salo 'tihe mets, padrik'
lüüdi salo 'põlismets'
saami suolu 'saar; soo-, metsasaar'
Vt ka salk1.

vimm1 : vimma : vimma 'kestev pahurus, vaikne ja visa viha; kühm, väike küür; haiguse idu'
● soome vimma 'viha, raev; himu, kihk; kiim'
Aunuse karjala vimmavuo 'pööraseks muutuda'
Läänemeresoome tüvi.