[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

kiht : kihi : kihti 'millegi peal, all v vahel asetsev suhteliselt ühtlase koostise v omadustega ainehulk; sotsiaalsete, kultuuriliste vm tunnuste poolest ühesugune rühm inimesi, kes moodustavad osa elanikkonnast vms'; mrd 'kokkulapatud köis, nöör jm; kahe posti vaheline rõhtaia osa'
← alamsaksa schicht(e) 'kord; korrapärane jaotus; rida, kiht; teatud arv töölisi; kindlaksmääratud tööaeg'

köis : köie : köit 'jämedam tugevast tekstiilkiudainest kinnitamis- ja sidumisvahend'
○ kirderanniku köüs, keis, lõunaeesti köüds
● liivi kieuž 'nöör; köis'
vadja tšöüsi '(nooda)köis, -nöör', tšeüttää 'siduda, köita'
soome köysi 'köis; tross'
isuri köüs 'köis'
karjala keüsi 'köis'
Inari saami kievđa 'nooda veoköis'
? udmurdi kal 'nöör; käepide, sang'
? komi ke̮v 'nöör, pael'
? handi kol 'nöör, pael'
? mansi kwāliγ 'nöör, köis'
Läänemeresoome-saami või soome-ugri tüvi. Kaugemate sugulaskeelte vasted on häälikuliselt kaheldavad.

liik2 : liigi : liiki 'purje serva tugevdav köis'
← alamsaksa līk 'köis purje ääristamiseks'

lont : londi : lonti van 'köis, nöör; tõrvik; (elevandi, mammuti) pikk lihaseline ning painduv ülahuulega kokku kasvanud nina'
← alamsaksa lonte, lunte 'süütenöör'
Võib olla segunenud lontima tüvega.

lõõg : lõa : lõõga '(kaheharuline) nöör, kett vms vahend hrl veise kinnitamiseks, kütke'
← alggermaani *lēǥā, *lēǥōn-
vanaülemsaksa lāga 'lõks, püünis, silmus'
vanarootsi lāga '(linnu)pael; lõks, püünis'
● vadja lõõka '(köietus)köis v -kett; (koera) kett'
soome lieka 'köis'
isuri leega 'köis'
Aunuse karjala liegu 'köis, lõõg'
vepsa ľeg 'köidik, lõõg; õngenöör'

pael : paela : paela 'pikk kitsas ribakangas, harvem nöör, mida kasutatakse kaunistamiseks, tugevdamiseks, kokkusidumiseks jms'
○ kirderanniku paul
? ← alggermaani *fatla-
● liivi pa’ggõl 'pael jalatsitel, nöör'
vadja pagla 'pael, nöör; köis; traat'
soome paula 'nöör; pael, püünis'
isuri pagla 'võrgu, nooda nöör; kingapael'
Aunuse karjala paglu 'nöör, viisupael; paeluss'
lüüdi pagl 'viisupael'
vepsa pagl 'nöör; viisupael'
Alggermaani *fatla- on oletatav rööpvariant sõnale *fatila-, mille vasted tütarkeeltes on nt saksa Fessel 'kütke, ahel', vanaislandi fetill (mitm fatlar) 'side, kanderihm', rootsi mrd fätlar, fäslar (mitm) 'kandeköied, rihmad'. Raskesti hääldatav tl-ühend on laenamisel asendatud kl-ühendiga. Vt ka kablutama1.

rihm : rihma : rihma 'nahast vm painduvast materjalist ühtlase paksuse ning laiusega riba, mis on sageli varustatud pandla vm kinnitusvahendiga'
← balti
leedu rišti 'siduma, köitma', rišimas 'sidumine'
läti rist 'siduma', risamais 'pael'
● liivi rī’m(õz) 'rihm'
vadja rihma 'köis; nöör; (linane) niit v lõng'
soome rihma '(linane v kanepi)niit; pael, nöör; püünispael; nööritäis rõngleid; kimp oravanahku'
isuri rihma '(linane v kanepi)niit; haspeldamisel loendatav niidikiht'
Aunuse karjala rihmu '(puuvillane, linane v kanepi)niit; pael, nöör; püünispael'
lüüdi rihm(e͔) 'püünispael; õngenöör'
vepsa ŕihm 'pael, nöör; (mitm) linnupaelad'

selis : selise : selist 'võrgulina ääristav tugev nöör'
On arvatud, et tuletis tüvest selg. Teisalt võib olla laenatud, ← alamsaksa sēl, seil, sīl 'köis, nöör', saksa Seele 'köis, nöör, mis on nelja keermega köie südameks'. Eesti keelest võib olla laenatud vadja selis 'võrgulina üla- ja allserva kinnitatud nöör'.

tou : tou : toud 'jäme, kolmest taimekiulisest trossist vastupäeva kokkukeerutatud tross'
○ touv
◊ tõu
← alamsaksa touwe, tow, tau 'tööriist; relv; vanker, sõiduk; kangasteljed; laevaseadmestik, eriti köis; puri'

treng : trengi : trengi 'loogata rakendi veonöör, -rihm v -kett, mis kinnitatakse ühe otsaga rangide ja teise otsaga veoki v veetava eseme külge'
○ (t)ring, reng, trink
← alamsaksa streng(e), strenk 'nöör, köis; teatud mõõtühik; mereabajas'
← saksa Stränge (mitm) (ains Strang) 'nöör, köis; treng, veorihm; (lõnga)viht, (kiudude) kimp'

tripp : tripi : trippi 'riputusvahend (hrl aas riideeseme küljes); kinnitusvahend (hrl riietusesemel)'; mrd 'aknahaak'
○ ripp, trips, rips
← alamsaksa strippe 'köis; aas, tripp (riputamiseks)'
← saksa Strippe 'tripp (sukal); (sidumis)nöör, pael'
Eesti keelest võib olla laenatud eestirootsi tripp 'silmus, aas, narmas'.

tross : trossi : trossi 'metall-, harvemini taimekiududest kokkukeerutatud painduv köis'
○ ross
← alamsaksa trosse, trotze '(teatud viisil keerutatud) köiestik; köis, tross laeva kinnisidumiseks'
← saksa Trosse 'tross, jäme köis'
← rootsi tross 'tross, jäme köis'

tõu : tõu : tõud 'köis, tross' tou