[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Leitud 14 artiklit

jõnks : jõnksu : jõnksu 'järsk liigutus v tõmme; kõverus' jonks

kaar : kaare : kaart 'kumer moodustis v kulgemistee; ehituskonstruktsioon (hoonel, sillal); laeva v paadi ribi; ilmakaar; suund; niiduesi'; mrd 'korvi loogad; ree v vankri osa; roided'
liivi kōr 'laeva v paadi ribi; ree kaar; roie; vikerkaar'
vadja kaari 'laeva v paadi ribi; ree kaar', kaarõ 'laeva v paadi ribi; kokku riisutud ja uuesti kuivama laotatud heina kogum, heinakeeritis'
soome kaari 'kaar, kõverus, kurv; vibu kaar; paadi ribi; võlvi, silla kaar; taevakaar; vikerkaar'; van srmt '(katuse)palk'
isuri kaarre 'laeva v paadi ribi'
Aunuse karjala kuari 'laeva v paadi ribi'
lüüdi kuar(i) 'laeva v paadi ribi'
vepsa kaŕe 'vikerkaar', kaŕeg 'paadi ribi'
Lule saami kuoŋar 'paadi ribi'
? handi χoŋkar 'jõekäär'
? sölkupi k͔aŋar 'rüsa'
Läänemeresoome-saami või koguni uurali tüvi. Vt ka pilgar.

kober : kobru : kopru 'sogane vaht'
liivi kob 'vaht'
lüüdi kobu 'vaht'
vepsa kobe 'vaht'
Läänemeresoome tüvi. Teise arvamuse järgi on tüve vaste soome kouru 'renn, uure; kõverus; kõrge laine'; mrd, van kopru 'kosekohin'.

kong : kongi : kongi 'väike suletav ruum'; mrd 'marjatorbik; kumer kate; herilasepesa'
kongus, kõngutama
liivi kuong 'puukoorest torbik marjade korjamiseks või joomiseks'

soome konkelo 'kõverus, kõverik'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane kumerust või kumerat eset tähistav tüvi on konks.

kronks : kronksu : kronksu kõnek 'krõnks, kõverus; (kuivetu) vanainimene'
krõnks
Häälikuliselt ajendatud tüvi. On arvatud, et tüve vaste on liivi krȭnkaz 'krimpsus'.

krõnks : krõnksu : krõnksu kõnek 'kõverus, käänd; kuivetu kühmus inimene' kronks

kõikuma : kõikuda : kõigun 'edasi-tagasi v üles-alla liikuma, õõtsuma'
soome keikkua 'kiikuda, õõtsuda, võnkuda'
isuri keikkua 'kiikuda, õõtsuda, võnkuda'
Aunuse karjala keikkuo 'kõikuda, kiikuda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Teisalt on tüve peetud skandinaavia laenuks, ← algskandinaavia *kaika-z 'kõverus, kaar' või ← algskandinaavia *skaikōn 'kõikuma, vankuma'. Vt ka keigar.

kõla2 : kõla : kõla (hrl mitm) 'nelinurksetest lauakestest koosnev vöökudumisriist'
balti
läti -celes (mitm) sõnas duceles 'kaarik, kaherattaline vanker'
preisi kelan 'ratas'
● ? liivi kõlā 'kõverus, käänd'
soome kela 'kangakeha; rull; mähis; pöör, vints'
Aunuse karjala kela 'pöör, vints'

käär : kääru : kääru 'kõverus, käänak; ülepätsiviil' käärima1

lengima : lengida : lengin '(tainast) korduvalt rullima'
Võib olla laenatud rootsi keelest, ← rootsi länk 'kõverus, looge', või saksa keelest, ← saksa schlengen 'mässima, põimima, punuma', schlingen 'põimima; põimuma, väänduma'.

look : looga : looka 'u-kujuliselt kõveraks painutatud puu, mille külge hobuse rakendamisel kinnitatakse rangiroomade abil aisad'
loogused
vanavene luka 'käänak, kõverus, looge'
vene luká 'kõverus, käänd; (jõe)käär; sadulakaar', luk 'vibu, kaar'
● ? liivi lūok 'kaar; look'
vadja lookka 'look; vibu; (saani) kaar; painard, reeraami põikpuu'
soome luokka, luokki 'look'
isuri luokka 'look; kaar, vits'
karjala luokki 'look'
Sõna on esialgu arvatavasti tähendanud üldiselt kaart, kõveraks painutatud puud jms, sest otseselt rakendusriista tähendus vene vastetel puudub. Isuri vaste võib olla soome keelest laenatud. Eesti keelest on laenatud eestirootsi lōk 'look hobuse rakendamisel' ja baltisaksa lok 'look'.

puht : puhi : puhti 'kokkukeeratud trossi v köie lapik rull'; mrd 'laht'
saksa Bucht 'kõverus, käänak, looge; laht, abajas; (sea)sulg; köie looge'
rootsi bukt 'kumerus, kõverus; väike laht, abajas; trossisilmus'

pusa1 : pusa : pusa 'midagi väikest ja kompaktset, tombu- v sõlmetaolist'; kõnek 'sasine koht milleski, sasi'
● ? liivi bõzā 'kõverus', bõzās 'hunnikus, kobaras, kokkupainutatud'
Võib olla häälikuliselt ajendatud tüvi.

vingerdama : vingerdada : vingerdan 'lookeid ja keerde tegema'
vinger-
soome mrd vinkura 'kruss, keerd', vinkuroida 'käänelda, vingerdada, tõrkuda'
isuri vingerdää 'vingerdada'
karjala vinkura 'keerd, kõverus'; vinkuroija 'käänelda, loogelda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas vonklema. Sama tüvi on ka sõnas vingerpuss. Vt ka ingerjas.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur