[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

kong : kongi : kongi 'väike suletav ruum'; mrd 'marjatorbik; kumer kate; herilasepesa'
◊ kongus, kõngutama
● liivi kuong 'puukoorest torbik marjade korjamiseks või joomiseks'

● soome konkelo 'kõverus, kõverik'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane kumerust või kumerat eset tähistav tüvi on konks.

kägar : kägara : kägarat 'kokkuvajunud v -pressitud vormitu tomp v nutsak'
◊ käkerdama
● vadja käkärä 'junn, pabul'
soome käkkärä 'käkras, kõverik; kõver puu'
Aunuse karjala käkkürä 'kõver puu'
vepsa käkurta 'kokku keerata'
Arvatavasti häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas mäkerdama. On ka arvatud, et tüve vaste on soome kekäle 'tukk, süsi'. Teistes läänemeresoome keeltes esineb lähedane tagavokaalne tüvi, mille vasted on isuri kakkaara 'lehmakook', soome mrd kakara 'mulla- v sõnnikukamakas; junn', Aunuse karjala kagareh 'sõnnikukamakas; pabul', lüüdi kakark 'lambapabul'. Need vasted võivad olla ka tüve kaka tuletised. Vt ka käkk.

känk : kängu : känku 'kämp, kamakas'
● soome mrd känkky 'kõverik, jändrik; kohmakas; pahur'
isuri känkkü 'kämp, kamakas'
Aunuse karjala känkür 'jändrik, näss'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedased tüved on nt kink1 ja tänk1. Vt ka kängus.

viir1 : viiru : viiru 'kitsas vöönd, triip, vööt; joon'
◊ viirg
● liivi vīrg 'riba'
vadja viiru 'joon, kriips; triip'
soome viiru 'triip; joon, kriips'
isuri viiru 'triip; joon, kriips'
karjala viirukka 'kõverik; joon, kriips'
Läänemeresoome tüvi. Teisalt on arvatud, et balti laen tüvest, mille vaste on läti švīka 'joon, kriips'. viirg on tüvevariant, milles g on astmevahelduslike sõnade analoogial tekkinud lisahäälik. Vt ka viirastuma.