[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

kammits : kammitsa : kammitsat 'liikumist takistav seade hobuse vm looma jalgade küljes'; mrd 'kinnitusvahend (kalapüünisel, harkadral)'
◊ kammeljas
← balti
leedu kampas 'nurk'
läti kampis 'kaelaraud; kõver puu'
● vadja kammittsa 'kammits'
soome kammitsa 'kammits'; mrd 'valesti seotud lõimelõng; kokku seotud paar saunavihtu'; kampi 'vänt'; mrd 'käepide (nt sirbil, vikatil); sirp'
isuri kammitsa 'kammits; veel mitte kõndiva lapse liikumist takistav seade'
Aunuse karjala kampičču, kammičču 'kokku seotud paar vihtu v vihke; raudkonks (kahest puust uuristatud paadi poolte ühendamiseks)'
? vepsa kambič 'tugipuu'
Laentüvele on lisatud läänemeresoome liide -ts(a). Tuletusliiteta tüvi esineb iseseisva sõnana vaid soome keeles (kampi). kammeljas on samuti läänemeresoome tuletis sellest tüvest. On ka oletatud, et tüvi on slaavi laen, ← tüvi, mille vaste on serbia kàmba 'ikke osa, mis pannakse härjale ümber kaela', või germaani laen, ← alggermaani *kamp-, mille vaste on saksa mrd kamp 'puu, mis pannakse sigadele kaela (tarast läbi ronimise takistamiseks)'.

kartsas : kartsa : kartsast mrd 'redel (ronimiseks); vankriredel; rõuguredel; redelitaoliste külgedega loomasõim; rööbiti puudest alus laeva vettelaskmiseks või kaldale vedamiseks'
? ← balti
leedu gardis 'vankriredel; võre'
On ka oletatud, et laenuallikas on balti tüvi, mille vasted on leedu skersas 'põigitine' ja läti šķērss 'põigitine', sel juhul on tüve läänemeresoome vasted soome karsas 'kõõrdi; viltune; vaenulik, tõrjuv' ja karjala karsas 'kõver, viltune'.

kiber : kibra : kipra 'peen korts, kurrukene'
◊ kipras
● vadja tšippur(a) 'kähar; sasine, sassis', kibri 'närvitõmblus lihastes [?]', kibrinenä 'kipras nina; ninakirtsutaja, pirtsutaja'
soome kiperä 'kõver, keerdus, rõngas; täbar, raske, keeruline'
isuri kippura, kippuura 'kihar; kõver, keerdus, rõngas'
Aunuse karjala kiber 'kõver, keerdus, rõngas'
vepsa kibŕik 'võrgukäba, pull'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas köber. Vadja kibrinenä võib olla soome keelest laenatud.

kiivas1 : kiiva : kiivast 'viltune'
○ kiives, kiivis
? ← alamsaksa schēf 'viltune, kaldne; kõver; vale, ebaõige'

kikkis 'esileulatuvalt püsti v õieli'
◊ kiki, kiku
● vadja kikkillää 'kikkis, püsti'
soome van srmt kikkeellään 'püsti'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Võimalik, et selle tüve vasted on ka soome mrd kikka 'tipp; teravaotsaline nokk' ja Aunuse karjala kikku 'käänak; kaardus, kõver'. Lähedane tüvi on nt kiks. Vt ka kikas.

kongus 'kumeralt kõver' kong

konks : konksu : konksu 'kumeralt kõver ese haaramiseks v riputamiseks'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt kong. Eesti keelest on laenatud eestirootsi kånks 'konks'.

kroon : krooni : krooni 'valitseja võimu tähistav väärismetallist võrukujuline sakkidega peaehe'
← alamsaksa krōne 'kroon'
Meile alamsaksa keelest laenatud, paljudes keeltes tuntud sõna pärineb algselt kreeka keelest, ← vanakreeka korṓnē 'kõver või painutatud ese; kroon'.

kurv : kurvi : kurvi 'käänukoht, käänak; kõver, kõverjoon'
○ kurve
← saksa Kurve 'kõverjoon; kurv, käänak'
Meile saksa keelest laenatud, paljudes keeltes tuntud tüvi pärineb algselt ladina keelest, ← ladina curvus, curva, curvum 'kõver, kaarjas'.

kõurik : kõuriku : kõurikut 'raskesti kasvatatav laps' kõver

kõver : kõvera : kõverat 'mitte sirge, vaid kaari, lookeid, jõnkse vms omav'
◊ kõurik, kõõrdi
● liivi kõ’urõ 'kõver'
vadja kovera 'kõver'
soome kovera 'õõnes, õõnestatud; nõgus'
isuri kovveera 'kõver'
Aunuse karjala kover 'kõver'
lüüdi koverduda 'sügavalt kummarduda'; koverdazetta 'küüru tõmbuda, kummarduda'
vepsa kover 'kõver'
? mokša kovardams 'kokku keerama, rullima, rulli keerama'
Läänemeresoome või läänemeresoome-mordva tüvi. Tuletises kõõrdi on v vokaalide vahelt kadunud, < kõverdi. kõurik on murdevariandist kõur 'suur puujändrik' kirjakeeles 1960. aastatel moodustatud tuletis, millele on antud uus tähendus 'raskesti kasvatatav laps'.

kõõrdi 'nii, et nägemisteljed ei ole rööbiti (silmade kohta), silmanurgast; ebasõbralikult, pahakspanevalt viltu' kõver

kägar : kägara : kägarat 'kokkuvajunud v -pressitud vormitu tomp v nutsak'
◊ käkerdama
● vadja käkärä 'junn, pabul'
soome käkkärä 'käkras, kõverik; kõver puu'
Aunuse karjala käkkürä 'kõver puu'
vepsa käkurta 'kokku keerata'
Arvatavasti häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas mäkerdama. On ka arvatud, et tüve vaste on soome kekäle 'tukk, süsi'. Teistes läänemeresoome keeltes esineb lähedane tagavokaalne tüvi, mille vasted on isuri kakkaara 'lehmakook', soome mrd kakara 'mulla- v sõnnikukamakas; junn', Aunuse karjala kagareh 'sõnnikukamakas; pabul', lüüdi kakark 'lambapabul'. Need vasted võivad olla ka tüve kaka tuletised. Vt ka käkk.

kängus 'kasvus, arengus normaalsest tasemest taga, kiratsev, kidur'
● soome känkky 'kõver; kohmakas, lombakas'
karjala känkelö 'kaardus, kõverdunud'
Võib olla sama tüvi mis känk.

kännas : kända : kännast 'enam-vähem ühele ja samale kõrgusele ulatuvate õitega kobarataoline õisik, kobar'; mrd '(juure)pundar; puhmas'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt känts ja soome käntty 'saiapäts'; mrd 'kõver; kange, kohmakas', karjala känttü 'kivipuravik'. Teisalt on arvatud, et sama tüvi mis sõnas känd.

loib : loiva : loiba 'ujumiseks kohastunud mõlajas jäse'
◊ loivama
● liivi lūoiba 'hülge käpanahast valmistatud pastel; hülgejalg'
Eesti keelest on laenatud läti mrd loiba 'kõver (või muidu inetu) jalg'.

läng : längu : längu 'kallak; kallakas'
● soome mrd länkä 'kõver; kiivas; konksu tõmbunud'
karjala länkä, lönkä 'kõver, lookas, kaldus (puu)'
? saami leaggi 'lohk, nõgu; kõver ese'
Tõenäoliselt häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi.

mõlk : mõlgi : mõlki 'lohkjas muljumis- v löögijälg'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Tõenäoliselt rööpselt kujunenud tüvi on saami moalki 'looge, käänak; jäss, kõver'.

porr : porri : porri 'väike hallikaspruuni seljasulestikuga värvuline, kellel on peenike alaspidi kõver nokk (Certhia familiaris)' porisema

põlv : põlve : põlve 'reie ja sääre ühenduskoht, eriti selle eenduv osa; millegi käänukoht; ühe esivanema järglaste sama astme kogumik, generatsioon; elujärg, elamine-olemine, elutingimused, olukord'
○ kirderanniku polv
◊ põli
● liivi pūola 'põlv'
vadja põlvi 'põlv; põlvkond; elujärg; (jõe)käär'
soome polvi 'põlv; põlvkond; käänak'
isuri polvi 'põlv; põlvkond; käänak'
Aunuse karjala polvi 'põlv; põlvkond'
lüüdi poľv(i) 'põlv; kurv, looge; vikati lühike kõver vars'
vepsa poľv 'põlv; põlvkond'
saami buolva 'põlvkond; põlv'
ersa puľaza, pumaža 'põlv (kehaosa)'
mokša pǝlmanǯa 'põlv (kehaosa)'
mari pul- sõnas pulβuj 'põlv (kehaosa)'
neenetsi púliᵊ 'põlv (kehaosa)'
eenetsi fuase, fosē 'põlv (kehaosa)'
nganassaani fuegai 'põlv (kehaosa)'
sölkupi pūle 'põlv (kehaosa)'
matori hua 'põlv (kehaosa)'
Uurali tüvi. põli on tüve rööpvariant, kus v on i eest kadunud. Vt ka põll.

pänt- liitsõnas päntjalg 'vigane, kõver jalg, sellise jalaga v kohmakalt kõndiv inimene'
◊ pänderdama
● soome mrd pentata 'segi ajada; tallata, trampida'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas pänts. Teisalt on arvatud, et tüve vaste võib olla soome mrd päntä 'parv, salk, trobikond; trobikond lapsi, lapsed' ja tüvi võib olla balti laen, ← balti *pentē, mille vasted on leedu pentis 'kirveselg, -silm; kand', läti mrd piēte, piētis 'kirveselg, -silm; reha osa, kuhu piid kinnituvad; kand', preisi pentis 'kand'.

räni : räni : räni 'looduses ühendeina esinev element, mittemetall (Si); tulekivi; puidurike, mille korral tihenenud ja kõvenenud aastarõngastega puit on muutunud kõvaks, kuid rabedaks'
← vene mrd kren’ 'tulekivi; kõver puu; kasvava puu põhjapoolne külg; tiheda, keerdus süüga puit; kreml, kesklinn'
Keemilise elemendi tähendus on sõnale antud kirjakeeles, tähendusülekanne võib olla toimunud vene keele eeskujul, vrd vene kremén’ 'ränikivi, tulekivi' ja sellest tuletatud krémnij 'räni (Si)'.

sagar1 : sagara : sagarat 'kõver (puu)liist värava- v uksehingeks; selle konks'
← balti
leedu stagaras 'kuivanud taimevars v (puu)oks'
läti stagaris 'ogalik'
● vadja sakara '(ukse-, akna)hing, sagar; (ukse)haak [?]; lõualiiges'
soome sakara 'ots, tipp, teravik'
? isuri sakkaara 'nurk, kus hoitakse ikoone; nurk, kus palkide otsad seinast välja ulatuvad'
Aunuse karjala sagar 'uksehing; kaare ots'
lüüdi sagar 'ots, tipp'
vepsa čagaŕ 'väike sõrm'
Vt ka sagar2.

semmi- liitsõnas semmipuu 'suure viiulipoogna taoline riist villade vatkumiseks'
On arvatud, et võib olla häälikuliselt ajendatud tüvi. Tüve esialgne laiem tähendus on võinud olla 'kõver, kumer', vrd lõunaeesti semba, semme, semmi 'küüru, kõverasse', semman, semmäh 'küürus, kõveras'. On arvatud, et võib olla sama tüvi mis murdesõnas semmivits 'ree osa', mille vasted on lüüdi ťš́iim 'ree osa, mis ühendab ree eeskodara jalase esiosaga', vepsa čim, čimbic 'seotis, mis ühendab eeskodara jalase esiosaga'.

vana : vana : vana 'kaua elanud, pika eaga; ammu tekkinud v olemas, kaua kestnud'
● liivi vanā 'vana'
vadja vana 'vana'
soome vanha 'vana'
isuri vanha 'vana'
Aunuse karjala vahnu, vanhu 'vana'
lüüdi vahn 'vana'
vepsa vanh 'vana'
? udmurdi vuž 'vana; kõva, kuivanud'
? komi važ 'vana'
Läänemeresoome või koguni läänemeresoome-permi tüvi. Teisalt on tüve peetud germaani laenuks, ← alggermaani *wanχa- 'vale; kõver'.

vang2 : vangu : vangu 'sang, käepide; jõekäär'
← algindoiraani *u̮eŋkɔḥ 'painduma; kõver'
praakriti vaṅka- 'jõekäär'
● Salatsi liivi vaŋga 'jõeluht'
soome mrd vanko 'pika puuvarre otsa kinnitatud konks', vanki 'härgade konksukujuline ais; adra tüvipuu; vankrirattaid ühendav puu'
udmurdi vug 'sang, käepide; rattapöid'
komi vug 'käepide, sang'
Teisalt on arvatud, et läänemeresoome keeltes on tegemist hilisema balti laenuga tüvest, mille vaste on preisi wangus 'võssakasvanud tammemets', või germaani laenuga, ← alggermaani *wangaz , mille vaste on vanaislandi vangr 'väli, niit'. Eesti keelest võib olla laenatud läti vanga 'sang, käepide; silmus'.

vikat : vikati : vikatit 'pika varrega riist heina ja vilja niitmiseks'
? ← balti *vikapteš
läti izkapts 'vikat'
● liivi vikārt 'vikat'
vadja vikahtõ, vikastõ 'vikat'
soome viikate 'vikat'
isuri viigade 'vikat'
Aunuse karjala viikateh 'kõver rauts'
lüüdi vikateh 'vikat'
vepsa vitakeh 'vikat'
Vt ka viker-1.

väär1 : väära : väära 'tõele mittevastav, ebaõige, ekslik, vale'
● vadja väärä 'kõver, viltune; süüdi'
soome väärä 'kõver, lookas, kumer; vale; võlts'
isuri väärä 'kõver, viltune; süüdi'
Aunuse karjala viärü 'kõver, viltune; süüdi'
lüüdi viäre 'kõver, viltune; süüdi'
vepsa vär 'kõver, viltune; süüdi; vale'
Läänemeresoome tüvi.