[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

hauduma : haududa : haun 'mune soojendama selleks, et loode areneks; soojuse ja niiskusega mõjutama'
← balti
läti sautēt 'aurutama, kuumutama'
● liivi oudõ 'haududa'
vadja autoa 'hautada; määndada; kõrvetada; haududa; pehkida'
soome hautoa 'haududa; niisutada; leotada; pead murda'
isuri hautoa 'haududa; määndada; hautada'
Aunuse karjala hauduo 'hautada; soojeneda; leili võtta'
lüüdi haududa 'haududa; soojendada'
vepsa haududa 'haududa; määndada; hautada'
On ka oletatud, et tuletis tüvest haud, sest toitu hautati varem maasse kaevatud aukudes. Eesti keelest on laenatud eestirootsi audot 'hautama'.

kõrbema : kõrbeda : kõrben 'leegita põlemisel v kuumuse mõjul söestuma'
◊ kõrb3
● liivi kuorbõ 'kõrbeda'
soome korventaa 'kõrvetada'
Aunuse karjala korvendua 'kõrvetada; süüdata'
lüüdi korbendada 'kõrvetada'
vepsa korbeta 'kõrvetada'
saami guorbat 'hõõrduda, kuluda; kõrbeda'
ersa kirvams, mrd kurvams 'leegitsema, lõõmama'
Läänemeresoome-mordva tüvi. Vt ka kõrne.

kärvama : kärvata : kärvan kõnek 'surema'
◊ kärbuma
← balti *skerb-
leedu skerbti 'sisse lõikama, nõrgenema'
läti skerbs 'kare, terav, karm'
● soome kärventää 'põletada, kõrvetada, kärsatada'
karjala kärventeä 'põletada, kõrvetada'

pahtuma : pahtuda : pahtun 'hrl kuivamisel kõvaks v koorikuliseks muutuma'; mrd '(puuesemete kohta:) niiskusest paisuma, turduma'
● soome mrd pahtua 'külge, kinni jääda; tahkuda'
vepsa pahtuda 'hüübida (vere kohta)'
Sama tüve vasted võivad olla ka murdesõna pahtuma 'keema', liivi pā'tõ '(herneid, ube) küpsetada', vadja paahtua 'kõrbeda; hüübida (vere kohta)', soome paahtaa 'kõrvetada, põletada; röstida, küpsetada; kihutada, (teha) rabada', isuri paahtua 'kõrbeda, põhja hakata', karjala poahtoa 'kõrvetada, kuumutada, kuivatada; paista (päikese kohta)', lüüdi puahtada 'kõrvetada, põletada' ning võib-olla ka udmurdi pi̮ži̮ni̮ 'küpsetama' ja komi pe̮žni̮ 'kõrvetama; küpsetama, hautama'. Sel juhul läänemeresoome või läänemeresoome-permi tüvi. On arvatud ka, et võib olla germaani laen, ← alggermaani *bā-ja-, mis võib olla laenatud ka sõnas paaduma.

paistma : paista : paistan 'valgust ja/või soojust kiirgama; soojuskiirguses soojendama; näha olema; näima, tunduma'; mrd 'küpsetama'
? ← alggermaani *bā-ja-
vanaülemsaksa bā(j)en 'soojendama, hauduma'
keskülemsaksa bæjen 'soojendama, hauduma; kõrvetama, küpsetama'
saksa bähen 'soojendama, hauduma'
● liivi paistõ 'paista, särada'
vadja paissaa 'paista, näha olla; särada; küpsetada'
soome paistaa 'paista, särada; küpsetada'
isuri paistaa 'paista, särada; küpsetada'
Aunuse karjala pastua 'küpsetada; kõrvetada, lõõsata'
lüüdi paštada 'küpsetada; paista, särada'
vepsa paštta 'küpsetada; paista, särada'
Arvatakse, et germaani liide on asendatud oma liitega -ista-. Sama germaani tüvi on laenatud sõnas peesitama ja võib-olla ka sõnades paaduma, peitma. Vt ka paisuma.

põlema : põleda : põlen 'süttinuna leekides olema; helendama, valgust andma; teravalt valutama'
○ lõunaeesti palama
◊ palama, palav, palu, palukas
● liivi pa’llõ 'põleda'
vadja palaa 'põleda', põlõa 'põleda; valgust anda; kõrbeda, kuivada'
soome palaa 'põleda; paista, särada; kõrbeda'
isuri pallaa 'põleda'
Aunuse karjala palua 'põleda; valgust anda'
lüüdi palada 'põleda'
vepsa palada 'põleda; valgust anda; palavikus olla; luituda'
saami buollit 'põleda; põletada; kipitada, kirvendada'
ersa paloms 'põlema'
mokša palǝms 'põlema'
Läänemeresoome-mordva tüvi. On ka arvatud, et sama tüvi mis pala. Veel on arvatud, et selle tüve vasted on ka vadja pallõttaa 'külmetada', soome palella 'külmetada, külm olla', isuri palehtoja 'hüübida (vere kohta)', palendaa 'külmetada, külm olla', karjala palella 'ära kõrvetada, ära põletada; ära külmetada', vepsa paľeta 'läbi külmata, tugevasti külmetada', saami buolaš 'pakane, külm ilm', ersa paloms 'külmetama', mokša palǝms 'külmetama' ning võib-olla ka mansi pɔ̄ľ- 'külmuma; külmetuma', idahandi poj 'paks lumevaip', lõunahandi pӑj 'paks lumevaip', pӑjət- 'külmaks minema; külmetama; külmuma', ungari fagy 'külm, pakane; külmuma, jäätuma'. a-listes samatüvelistes sõnades on vana, lõunaeesti murretes säilinud tüvevariant.