[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

kar- sõnas karlips 'kiiresti, viuhti'
On arvatud, et kargama tüve variant. Teisalt on arvatud, et tähendust tugevdav eesliide, mis ei tarvitse otseselt ühestki tüvest lähtuda. Samalaadseid tähendust tugevdavaid eesliiteid esineb ka teistes keeltes, vrd nt hollandi mrd kabonkel 'kõrvakiil', bonk 'laks, põmm', inglise kõnek chewallop 'põmm, põmakas', wallop 'kolkima, klobima'. Sama elemendiga sõnad on veel nt karmauh, karnaps, karnäuh, karpauh, karplauh, karsumm, karviuh.

laks : laksu : laksu 'heledalt kõlav löök'
◊ plaks
● liivi laks 'kõrvakiil'
vadja plaksu 'plaks, laks'
soome van srmt laksahtaa 'kiiresti matsutavat häält teha'
isuri plaksudella 'plaksutada'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades laps2, latsuma, loksuma, luksuma, lõks, naksama, pliks, lakatama. Eesti keelest on laenatud eestirootsi bḷåks 'lööma, peksma; plaksuma, paugutama; löök, plaks'.

laps2 : lapsu : lapsu 'laks, löök'
● liivi laps 'kõrvakiil'
vadja lapsaa 'tatsuda, tatsata', klapsata 'tatsuda'
soome van srmt lapsahtaa 'kiiresti liigutada; lipsata; libiseda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades laks, latsuma. Vt ka klaps.

lopsima : lopsida : lopsin 'korduvalt lööma, viskama'
◊ klopsima, klõpsuma
● liivi lops 'kõrvakiil'
vadja lopsia 'lüüa, peksta, kõrvakiile jagada', klopsahtaa 'kolksatada, klopsatada'
soome lopsia 'lobiseda; süüa, naksata; lüüa, peksta'
isuri klopsahtaa 'kolksatada, klopsatada'
karjala lopsoa 'loksuda, plõksuda; lirtsuda, p(l)atsuda'
vepsa lopsahtada 'plartsatada, potsatada'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades lupsama, kopsima, popsima, ropsima, vops, loppis, loppuma. Eesti keelest on laenatud eestirootsi hlåps 'hoop, löök' (← lops).