[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

kodar : kodara : kodarat 'rummu ja pöida ühendav pulgataoline ratta osa'
○ kirderanniku kedar, lõunaeesti kõtar
← balti
leedu ketera, ketaras 'looma selgroog turja juures; mäehari'
● liivi kõddõrz 'reekodar'
vadja kõtara '(ree)kodar'
soome ketara 'reekodar; koib'
? ersa kodorks 'vars; kõrs; juurviljapealsed', kodor 'väänduv vars; kukehari'
? mokša kodərks 'vars; väänel'

kõrs : kõrre : kõrt 'umbsete sõlmedega seest õõnes taimevars'
○ kirderanniku kors
← balti *karti
leedu kartis 'teivas, latt; (mitm) pikk rohi, hein'
● vadja kõrsi 'kõrs; kõrrepõld'
soome korsi 'kõrs'
Aunuse karjala korzi 'kõrs, vars'
lüüdi korž 'kõrs'
vepsa korz 'kõrs, vars'

putk : putke : putke 'torujas vars v õie osa; paljude sarikaliste sugukonna taimede rahvapärane nimetus; eseme torujas osa, toru'
○ lõunaeesti pütsk
● liivi putk 'vars', puţk(õz) 'lill'
vadja putkõ 'õõnsa varrega taim; taime õõnes vars; rauast toru tööriista osana'
soome putki 'toru; õõnsa varrega taim'
isuri putki 'õõnsa varrega taim; õõnes vars'
Aunuse karjala butki 'õõnsa varrega taim; vilespill'
lüüdi buťk(i) 'õõnsa varrega taim; oblikas'
vepsa puťk, buťk 'heinputk (Angelica); harakputk'
saami boska, boská 'kikkaputk'
ersa počko 'toru; õõnes vars; heinputk (Angelica)'
mokša počka 'putk, vars, kõrs; õõnsus, puu (õõnes) sisemus'
mari puč́ '(relva) toru; kõrs; pasun'
neenetsi pudᵊ 'peaehte (metall)toruke; puusäsi'
sölkupi pūčǝ 'sisemus; roog, putk', puča 'seedriseeme'
kamassi put, pшt 'sisemus, üdi'
Uurali tüvi. Eesti keelest on laenatud eestirootsi potk 'ava, kuhu vars, käepide pistetakse' ja võib-olla ka läti puķe 'lill'.

roog2 : roo : roogu 'mõne kõrrelise (pilliroo, bambuse vms) tugev kõrs; pilliroog; roostik; kandev tugiosa, rood, roots'; mrd 'kaevuvinn'
← alggermaani *brōkō
saksa Bruch 'lodu, madal vesine maa'
taani brok 'lodu, madal vesine maa'
← balti *drōgas
preisi drogis 'pilliroog'
● liivi rūogõ(z) '(pilli)roog; pool (kerimiseks)'
vadja rooko '(pilli)roog; rood, roots (sulel)'
soome ruoko 'pilliroog; (mõne taime) tugev lüliline vars'
isuri roogo, roogu 'pilliroog; pool (kerimiseks)'
Aunuse karjala ruogo 'pilliroog'
lüüdi ruog(o) 'pilliroog'
vepsa rogo 'kõrkjas, pilliroog; hundinui'
Lule saami ruohkō 'pilliroog'
Balti allikas oleks semantiliselt sobivam, kuid pole kindel, kas esitatud balti tüvevariant on tegelikult esinenud, preisi sõna võib lähtuda ka teistsugusest algkujust. Saami vaste võib olla soome keelest laenatud. Tähendused on osaliselt segunenud tüve rood1 tähendustega.

saba : saba : saba 'loomade tagumine, enamasti pärakust tagapool olev kehaosa; mingi eseme, liiklusvahendi(te) vm tagaosa, päraosa'
← balti *stabara-
leedu stabaras 'kuivanud oks; (kuivanud) (juurvilja)pealne, vars, tüügas, kõrs'
läti stebere '(lehma) saba; lühikese toruga püssiloks; luuakonts; tugeva kondiga jässakas inimene; lühike ja tugev (asi)'
● liivi tabār 'saba'
soome saparo, mrd sapa '(lühike) saba, sabajupp'
isuri sapara 'sea saba'
karjala sapero, saparo 'saba'
Eesti keelest on laenatud vadja sapa 'saba'.

teivas : teiba : teivast 'latist lühem ümar tarbepuu; püst- v rõhttara vitstega ühendatud paariline tugielement'
○ lõunaeesti saivass, saibass
← balti
leedu stiebas 'mast; kõrs, vars'
läti stiba 'vits, varb'
● liivi tāibaz '(aia)teivas, latt'
vadja seiväs 'teivas'
soome seiväs 'teivas; varras; latt, roovik; kärbis'
isuri seiväs 'teivas'
Aunuse karjala seiväs 'teivas'
lüüdi šeibäz 'teivas'
vepsa sii̯baz 'teivas'